Uute terrorirünnakute ärahoidmine Venemaal on julgeolekuasutuste jaoks äärmiselt keeruline ülesanne, mille võtmeküsimuseks kujuneb oskus infot töödelda ning edasi anda, ütles siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort.
Koort: Volgogradis toimunud rünnakute ärahoidmine on äärmiselt keeruline
Kui head väljavaated on julgeolekuasutustel Volgogradi-tüüpi terrorirünnakute ärahoidmiseks?
Selliseid rünnakuid ennetada on ääretult keeruline. Põhja-Kaukaasias, mille lähedal Volgograd ju on, toimub üle 20 aasta sõjategevus. Kui piirkonnas on potentsiaalseid vaenlasi ja teo võimalikke toimepanijaid nii palju, siis on ennetavat tegevust märksa raskem teha, kui näiteks rahulikumas keskkonnas.
Rünnakuid saab vaadelda osana äärmuslaste soovist luua Põhja-Kaukaasia emiraat. Sellega seoses tahetakse tekitada ebastabiilsust ja külvata hirmu ühiskonnas.
Inguššias ja Tšetšeenias väga palju rünnakuid toime pandud politsei ja sõjaväeobjektide vastu, aga Volgogradi plahvatuste näol on tegemist klassikalise terrorismiga, mis on suunatud tsiviilelanikkonna vastu. See ei ole õigustatav ühegi vabadusvõitlusega.
Hiljutiste plahvatuste näol oli ilmselgelt tegemist koordineeritud rünnakutega - kaks järjestikust suurt plahvatust ei ole üksiküritajad, vaid selle taga on ahel. Selle puhul on oluline, et julgeolekuasutused suudaks koguda ja töödelda infot. Maailmas on olnud rohkelt on näiteid sellest, kui info on olnud olemas, kuid seda pole osatud töödelda või edasi anda sellele, kellele vaja.
Kas praegust rünnakute mustrit vaadates saab öelda, et vene julgeolekuasutused on oma tööd piisavalt hästi teinud? Lääne ühiskonnas oleme harjunud, et terroriohu kasvades teavitatakse avalikkust, Volgogradi puhul selliseid signaale polnud.
Ühiskonnad ongi hästi erinevad – euroopalikus ruumis ja Ameerikas antakse ohusignaali korral eelteade ja püütakse halvimat ennetada seeläbi, et inimesed ise oleksid tähelepanelikumad. Venemaal hoitakse pigem infot kinni, et mitte anda terrorostidele signaali. Kas ka seekord täpselt nii oli, on hetkel raske öelda.
Praegu on liiga vähe infot selleks, et öelda, kas asutused on teinud oma tööd hästi või halvasti. Ma arvan, et uurimise käigus on infot siiski antud päris palju, sest on olnud terroriakte, mille puhul infot on antud oluliselt kidakeelsemalt.
Kuna aga plahvatused on toimunud, siis see näitab, et midagi on jäänud märkamata. Üks põhjus võib olla see, et tähelepanu on juba aastakümneid lõuna pool – Tšetšeenias ja juba kümmekond aastat ka Sotšis.
Kas Te usute, et Eesti sportlaste ja olümpiaturistide turvalisus Sotšis saab spordipeo ajal olema piisavalt tagatud?
Ma usun, et Sotši linn on juba enne neid plahvatusi nii turvatud ja kinni, et seal ei liigu hiired ka ilma loata. Usun, et Vene võimud teevad kõik endast oleneva seal turvalisuse tagamiseks ja ma loodan, et ohtu sportlaste ega külaliste elule ja tervisele ei teki.
Samas tuleb arvestada, et sissepääs olümpiarajatistele saab kindlasti olema keerukam ja palju põhjalikuma kontrolliga. See aeg, mis kulub spordirajatistesse minemiseks, saab olema väga pikk.
Igal juhul tuleb kannatust varuda. Turistina ringi liikudes peab arvestama, et dokumendid oleks kogu aeg kaasas.
Kas ja millal peaks lääneriigid, sh Eesti, olukorda Venemaal ümber hindama - näiteks soovitama kodanikel loobuda Sotši piirkonda reisimisest?
Lääneriikide ja Venemaa koostöö mängude turvaliseks tagamiseks toimub juba pikka aega. Küsimus on selles, millist abi venelased vastu võtavad ja mida mitte.
Kas võib oodata uusi rünnakuid – ma arvan, et plaane jah. Küsimus on kunas ja kus ning kas neid suudetakse ära hoida. Tšetšeenia äärmuslased deklareerisid juba suvel, et olümpiamängud on nende rünnakute sihtmärk. Võime eeldada, et rünnakuid soovitakse sooritada.
Kui tõenäoline on, et riigid loobuvad terrorismiohu tõttu oma sportlaste mängudele saatmisest?
Mängude ärajätmine või osavõtu piiramine on üks viimaseid samme, sest kui võistlusi ei toimu, siis on terroristid võitnud. Seda tahetakse igal juhul vältida. Niisiis, kuna me ei tea, millised rünnakud võivad toimuda ja millised õnnestub ära hoida, siis on seda vara öelda.
Juhul, kui rünnakud peaksid hakkama toimuma ajaliselt ja distantsilt Sotšile tunduvalt lähemal, siis ma ei välista, et mõne riigi olümpiakomitee teatab, et nad jätavad oma delegatsiooni saatmata.