Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Astok: Aafrika on meie kaitseväe missioonidele loogiline jätk

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
KAVi pealinn Bangui 20. detsembril. Tšaadi rahuvalvajad sõidavad mööda varem Kongo rahuvalvajaid väidetavalt rünnanud ja nende poolt tapetud mehe surnukehast.
KAVi pealinn Bangui 20. detsembril. Tšaadi rahuvalvajad sõidavad mööda varem Kongo rahuvalvajaid väidetavalt rünnanud ja nende poolt tapetud mehe surnukehast. Foto: SCANPIX

Endine riigikogu liige Hannes Astok leidis, et kui Eesti sõdurid otsustatakse viia Kesk-Aafrika Vabariiki (KAV), on see meie kaitseväe missioonide loogiline jätk.

«Miks mitte sinna minna? Paljud kaitseväelased ja politseiohvitserid juba teenivad eri riikides ja seda riigikogu antud mandaadi alusel, alates Liibüast ja lõpetades Maliga. Kui riigikogu annaks sõdurite KAVi saatmiseks mandaadi, langeks see ajaliselt samasse perioodi, kui väed Afganistanist välja tuuakse,» leidis ka ajakirjanik Ainar Ruussaar Kuku raadio saates «Keskpäevatund».

«Oleme varemgi rääkinud, et kaitseväe järgmine n-ö. «sihtmärk võikski olla Aafrika, kaitseväe üks eesmärk ongi, et välismissioonidel käiakse, kuna niisama metsas ringi käies ju sõdima ei õpi,» tõdes Astok.

«Afganistan ja Iraak olid selgelt sõjalise eesmärgiga missioonid. On veel politseimissioonid, väljaõpetamismissioonid, aga mina küll ei julge öelda, milliseks missiooniks see KAVi oma areneb,» sõnas Ruussaar.

«Aga millekski see areneb, miks muidu sellest räägiti ja teema avalikkuse ette toodi,» leidis Astok.

«Musta mandri viimase 20 aasta erakordselt julmades konfliktides pole klassikalist rindejoont ning tihti võib seal olla rohkem kui kaks vastaspoolt,» selgitas Ruussaar kõnealuse konflikti eripära.

«Vaadates neid veriseid konflikte, viib mõte vägisi kolonialismi kuldaegadele. 1950. aastail ikka sellist verevalamist polnud ning nii käest lastud riike tollal ka polnud. Mitte et ma nüüd kolonialismi õigustaksin,» rääkis Ruussaar.

Tagasi üles