Ansip: Eestit võib põhjendatult pidada kosmoseriigiks

Andrus Ansip Foto: Toomas Huik / Postimees

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on ESTube’i satelliidiprojekt edulugu, tänu millele saab põhjendatult rääkida Eestist kui kosmoseriigist.

Ansip ütles täna riigikogu ees teadus- ja arendustegevuse teemalises ettekandes, et ESTCube`i töökindlust ja andmeedastuskvaliteeti hinnatakse maailmas kõrgelt ning inglise teadusajakiri New Scientist on seda kirjeldanud kui edulugu.

«ESTCube`i lugu on kindlasti üks neist, mida ühiskond ja ärimaailm teadlastöötajatelt ootabki. Soome teadlase Pekka Janhuneni idee on konverteeritud millekski käegakatsutavaks. Nanosatelliidil katsetatav elektriline päikesepuri võib anda võimaluse ehitada kiireim inimloodud sõiduk maailmas, mille kiirus ületaks 30 kilomeetrit sekundis. Täna on selleks kosmosesüstik Voyager-1, mis arendab ligikaudu 17 kilomeetrit sekundis,» märkis ta.

Samasuguse eduloona võib peaministri sõnul välja tuua juuni lõpus maaülikoolis sündinud transgeenne kloonvasika Juuni, kes oli teine omasugune maailmas.

«Teaduses on küllaltki tavapärane, et viljade noppimiseni kulub palju aega. Esimesena kirjeldas loomade kloonimist 1886. aastal Tartus töötanud professor August Rauber. See on 127 aastat tagasi! Täna võime aga öelda, et sajanditagune idee avab uusi uksi kaasaegses teadusmaailmas. Vasikas Juuni panust Eesti biotehnoloogiasse on raske üle hinnata. Puhaku ta rahus,» rääkis Ansip.

Valitsusjuht hindas Eesti teadus- ja arendustegevuse olukorda heaks ning ta märkis, et Eesti teadus- ja arendustegevuste kulutuste kasv on olnud Euroopa Liidu kiireim.

«Statistika paigutab meid teist aastat järjest parimate Euroopa riikide hulka teadus- ja arendustegevuse võimekuselt. 2012. aastal moodustas Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht SKPst 2,19 protsenti. Majandussektorite kogukulutused teadusele ja arendusele ulatusid 2012. aastal 380,69 miljoni euroni,» rääkis Ansip.

Ta tõdes, et seitse aastat tagasi oli ettevõtlussektori osakaal teadus- ja arendustegevuste kulutustest majandussektorite võrdluses umbes 44 protsenti ja täna enam kui 57 protsenti. Kuigi üksikute aastate lõikes esineb rahastamisproportsioonides kõikumisi, siis viimasel kümnel aastal on ettevõtlussektori panuse suurenemine olnud kindlaks suundumuseks. Tema sõnul saab rahul olla juhul, kui aastaks 2020 on ettevõtlussektori panus kaks kolmandikku teadus- ja arenduskulutustest ning riigis tehtud teadus- ja arendustegevuste kulutuste kogumaht moodustab vähemalt kolm protsenti SKPst.

Kvaliteetsete Eesti teaduspublikatsioonide arv kasvas 2012. aastaks 1618ni, mida on 550 võrra enam kui 2007. aastal. Toona prognoosis Eesti publikatsioonide kasvu maksimaalselt 1200ni. Ka on patenditaotluste arv miljoni elaniku kohta võrreldes 2007. aastaga kahekordistunud.

«Esimese eestlasena sai eelmise aasta lõpus Eesti Maaülikooli professor ja akadeemik Ülo Niinemets Euroopa Teadusnõukogu «Kogenud teadlase grandi» taimede ja kliima omavaheliste seoste uurimiseks. Granti taotles 2304 teadlast, edukaid oli 296. See on väga tugev objektiivne rahvusvaheline tunnustus meie teadlase tipptasemele,» sõnas peaminister.

Võrreldes 2007. aastaga on teadlaste ja inseneride arv kasvanud 2012. aasta lõpuks ligi 900 inimese võrra. Täistööajaga teadlasi ja insenere oli 2012. aastal 4582, kellest 1421 olid hõivatud erasektoris. Käivet deklareerivaid ehk tegutsevaid ettevõtteid on Eestis umbes 80 000.

«Kuigi teadlaste ja inseneride rakendamine ettevõtlussektoris on viimasel seitsmel aastal mõõdukalt kasvanud, vajaksime trendi hüppelist paranemist. Käimasolevatele haridussüsteemi reformidele peaksime otsima lisaks täiendavaid lahendusi, mis pakuksid erasektorile paindlikke ning tõhusamaid võimalusi teadlaste ja inseneride palkamiseks,» lausus Ansip, lisades, et sellele aitavad muu hulgas kaasa ka septembris jõustunud välismaalaste seaduse muudatused, mis soodustavas tippspetsialistide Eestisse saabumist.

Peaminister lausus, et suurimat potentsiaali tasub Eesti majanduse arendamiseks otsida info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate horisontaalsest kasutuselevõtust, meditsiinitehnoloogiatest ning kohalike loodusressursside kasutamisest.

«2014. aastast startiv uus struktuurivahendite periood annab meile euroraha näol lisavõimaluse riigi olulisemate pikaajaliste väljakutsete lahendamiseks. Eesti 5,89 miljardilisest Euroopa Liidu ühiseelarve osast plaanib valitsus suunata ligikaudu 600 miljonit eurot teadmiste mahuka ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majanduse hüvanguks. Sellest summast omakorda umbes 360 miljonit koos riigipoolse finantseeringuga teadus- ja arendustegevuse meetmetesse,» rääkis ta.

Ansip nentis, et Euroopa innovatsiooni tulemustabelis on Eesti Euroopa Liidu riikide hulgas 14. kohal.

«Paigutume innovatsiooni järgijate hulka, kuid me ei peaks sellega rahulduma seitsme aasta pärast. Uue teadus- ja innovatsioonistrateegia meetmed, tegevused ning mõjud peavad jõudma kaugemale tipptasemel teaduse eesmärgist. Peame selle eest ühiselt seisma nii mõtetes kui tegudes. Albert Einstein on öelnud: «Hullumeelsus on korrata ühte ja sama asja ootuses saada erinevaid tulemusi.»,» märkis ta.

Peaminister, nentis, et möödunud valikud on aidanud Eestis tänasesse ning ta kutsus üles kasutama privileegi õppida iseenda senistest valearvestustest ja õnnestumistest.