:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2008/10/14/83487t1h9666.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tellib uuringu, et selgitada välja Rail Balticu raudteetrassile ette jäävate maade omanikele saamata jäänud tulu ja investeeringute hüvitamise vajadust.
MKM tellib raudteetrassi kruntide hüvitusvajaduse uuringu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Põllumeest Keskliit, Eesti Talupidajate Keskliit ja Erametsaliit tegid ministeeriumile ühisavalduse sellise uuringu koostamiseks, millega MKM nõustus.
«Uuringu eesmärk on eelkõige saamata jääva tulu ja tehtud investeeringute hüvitamise vajaduste väljaselgitamine nii põllu- kui metsamaade kontekstis. Uuring peaks andma ka võimaliku metoodika põllu- ja metsamaade kompenseerimisteks,» ütles majandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Rasmus Ruuda Postimehele.
Tema sõnul ei ole praegu veel paigas, kes uuringut koostama hakkab, aga eesmärk on saada see valmis uue aasta alguses. Paralleelselt hakkab siis selguma ka Rail Balticu eelistatud trass.
Ruuda tõdes, et olenevalt asukohast on maavajadus erinev tulenevalt maapinna reljeefist ja raudtee tehnilistest lahendustest. Omandatavate maaüksuste turuväärtuse väljaselgitamiseks tellib ministeerium litsentseeritud ja atesteeritud maa hindajalt eksperdihinnangud. Läbirääkimised maaomanikega viiakse läbi lähtudes eksperdihinnangute tulemustest.
MKM kuulab läbirääkimiste käigus maaomanike selgitusi ja põhjendusi, tutvustab maa hindaja koostatud eksperdihinnangu sisu ning täpsustab maa võõrandamise tingimusi, sealhulgas hinda, valduse üleandmise aega, saagi koristamise või metsa raiumise võimalust ja muud sellist. Kui maaomanikuga jõutakse kokkuleppele, sõlmitakse notariaalselt tõestatud leping maa võõrandamiseks riigile. Kõik maade omandamisega seotud kulutused, nagu maamõõdutööd, müügilepingute notaritasud ja riigilõivud tasub huvitatud pool ehk riik.
Rail Balticu trassile ette jäävate maatükkide omanikud on avaldanud muret, kuidas hüvitab riik neile olukorra, kui raudtee peaks näiteks lõikama põllumaa pooleks või lahutab karjamaa laudast. Metsaomanikele teeb muret näiteks see, kuidas hüvitab riik neile maal kasvava metsa, mis praegu veel puidu mõttes suurt väärtust ei oma, küll aga paarikümne aasta pärast.