ERINEVUSED: osa perede eelarvest katab riigitugi mõne protsendi, teiste puhul võib riigitugi ulatuda 40-60 protsendini
Ühisest rahakotist kulub laste kasvatamiseks, harimiseks ja tervise eest hoolitsemiseks nii vanematele peo peale kätte kui ka kaudsemalt otse lastele kümnetes kordades suuremaid summasid, mida me enamasti kokku ei loe.
Postimees proovis erinevaid lastele ühisrahakotist kuluvaid summasid kokku lugeda nelja võimaliku pere näitel. Raha kätte summadest näiteks vanemahüvitis, üksikvanematoetus, puudega lapse toetus, tudengitoetus, kutsekooli õpilase toetus, ranitsatoetus, sünnitoetus, pere toimetulekutoetus. Või need, mis pere rahakotis ei kajastu, aga mis samuti solidaarselt laste jaoks mõeldud: koolilõuna toetus, huvikooli toetus, laste hambaravi ja kogu muu ravi, rääkimata summadest, mida ühisest rahakotist laste harimisele kulub. Arutleda võib selle üle, kas need summad on küllat suured või peaks laste heaks veel panustama. Arutleda võib sellegi üle, kas rohkem peaks panustama raha peo peale kätte toetustesse või pigem nn kaudsetesse laste arengut soodustavatesse summadesse. Põhimõtteline on ka küsimus, kas kõigisse tuleb panustada võrdselt, tõstes mitmekordseks universaalse lastetoetuse, nagu on ette pannud sotsiaaldemokraadid või püüda iga lapse võimalusi võrdsustada, sõltumata nende vanemate võimekusest peret ülal pidada. Milline summa on optimaalne, mis ühe lapse toitmiseks, katmiseks, harimiseks peaks olema? Või millised asjad peavad lapsel hädapäraselt olema, kas ta peaks saama korra aastas silmaringi laiendamiseks reisil käia? Ja kuidas lapse kohta kuluvat summat arvestada, kui laps käib näiteks hariduslike erivajadustega või internaatkoolis, mille puhul kaetakse lapse igapäevased kulud suurel osal nädalast ühisrahakotist?