Opositsioon ähvardab parlamenti ööistungiga

Eelmisel sügisel tõi opositsiooni venitamine kaasa mitu ööistungit. Foto: Liis Treimann / Postimees

Opositsioon lubab kolmapäeval riigikogus pikka istungit, kui teisele lugemisele tuleb 2014. aasta riigieelarve eelnõu koos sellele esitatud enam kui 400 muudatusettepanekuga.

Opositsioonilise Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson kinnitas Postimehele, et partei ei lase riigieelarve menetlust kiiresti ja vaikselt ära teha, vaid pöörab eelnõu valupunktidele nii küsimuste kui kõnedega suurt tähelepanu. «Ööistungi võimalus on alati kõige viimane valik, enne seda püüame valitsusliidu saadikutega leida viise suurimate valukohtade leevendamiseks,» ütles ta.

Keskerakond esitas eelnõule 89 muudatusettepanekut, millest ükski ei leidnud rahanduskomisjonis toetust. Erakond võib paluda riigikogu täiskogul need läbi hääletada, varem on korduvalt kasutatud ka võimalust võtta hääletamise eel vaheaegu.

Kõige olulisemaks nimetas Simson ettepanekuid, mis tõstavad koolitoidu toetuse 78 sendilt ühe euroni, näevad ette koolide tugispetsialistide ehk logopeedide, psühholoogide, eripedagoogide ja sotsiaalpedagoogide rahastamist riigieelarvest ning hoiavad ära kohalike teede rahastamise vähendamise. Tema sõnul on partei pööranud oma muudatustes palju tähelepanu lastega arvestamisele ning haridusteemadele, mis on Keskerakonna hinnangul ka 2014. aasta riigieelarve eelnõu kõige probleemsemad kohad.

«Teeme ka ettepaneku riigile tulla appi kohalikele omavalitsustele ning eraldada kohalike teede hoiuks 15 protsenti kütuseaktsiisist laekuvast rahast, sest peame ebaõiglaseks olukorda, kus kohalikud teed moodustavad 40 protsenti Eesti teede kogupikkusest, kuid riiklikust teederahast läheb sinna vaid 10 protsenti,» lisas Simson.

Sotsid lubavad võtta vaheaegu

Opositsiooniline Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), kelle 305 muudatusettepanekust arvestas rahanduskomisjon osaliselt vaid üht ning sidus 45 sisult erinevat ettepanekut üheks muudatuseks, lubab aga otsesõnu venitamistaktikat kasutada.

Fraktsiooni aseesimehe Eiki Nestori sõnul lasevad sotsiaaldemokraadid suures saalis läbi hääletada kõik oma muudatused ning kavatsevad võtta hääletuste eel ka kuni kümneminutilisi vaheaegu, kui valitsusliit ei tule parteile vastu lastetoetuste suurendamise küsimuses. SDE soovib tõsta esimese ja teise lapse eest makstava lapsetoetuse kolmekordseks alates järgmise aasta 1. juulist.

Oluliseks nimetas Nestor ka aastas 135-eurose huviringitoetuse kehtestamist koos katteallikana nähtud lahja ja kange alkoholi aktsiisimäära ühtlustamisega nelja aasta jooksul.

Rahanduskomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Sven Sester nentis, et tõenäoliselt ootab parlamenti kolmapäeval pikk öö. «Varasemate aastate kogemus on näidanud, et mingil põhjusel on püütud obstruktsionismiga tegeleda. See on opositsiooni õigus, aga küsimus on, kas see on ka vajalik,» ütles ta.

Poliitilist debatti võimaldavad vähesed muudatused

Tema sõnul on riigieelarve eelnõule esitatud 400 muudatusettepanekust vaid umbes viis protsenti sellised, mis võimaldavad poliitilist debatti, ülejäänud 95 protsenti tegelevad aga objektipõhise rahaeraldusega. «Paljud muudatusettepanekud on sellised, mis tegelikult ei tohiks hea poliitilise kultuuri juurde kuuluda,» lausus ta.

«Küsimus, kas Iru Ämma Klubi peaks oma maja soetamiseks raha saama või kas MTÜ Koogitükk peaks raha saama talispordivahendite laenutuspunktide loomiseks, see pole väga suur ja tugev poliitiline debatt,» märkis Sester SDE muudatusettepanekutele viidates.

Sesteri sõnul on mitmeid muudatusettepanekuid esitatud ka sobimatute katteallikatega, milleks seekord on näiteks pakutud  maksuaugu vähendamist. «Ettepaneku tegijad on öelnud, et nad arvavad, et järgmisel aastal võiks maksuamet paremini töötada ja sellest võiks tulla 30, 40 või 50 miljonit rohkem käibemaksu,» ütles ta ja rõhutas, et selliste uskumuste põhjal eelarvekulusid suurendada ei saa.

Pärast riigieelarve eelnõu teist lugemist saab uusi muudatusettepanekuid esitada tõenäoliselt 21. novembrini. Rahanduskomisjon arutab eelarvet taas detsembri alguses ning eelnõu lõpphääletus peaks toimuma 11. detsembril.