Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Riik tahab suurendada enamikku riigipreemiaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Preemiate üleandmine tänavu kevadel.
Preemiate üleandmine tänavu kevadel. Foto: Toomas Huik / Postimees

Haridus- ja teadusministeerium tahab ühtlustada kultuuri-, spordi-, teadus- ja keelevaldkonna riigipreemiate väljaandmise korda, mis ühtlasi tõstab enamiku elutöö- ja aastapreemiate suurust.

Kui praegu antakse riigipreemiaid välja eri seadustele tuginedes, siis edaspidi koondatakse vastavad korrad ühte seadusse, et ühtlustada nende määramise ja väljaandmise regulatsiooni ja võrdsustada kultuuri-, spordi-, teadus- ja keelevaldkonna preemiate suurust.

Kultuuripreemiatest anti seni aastas välja kolm elutööpreemiat (64 000 eurot) ja viis aastapreemiat (9600 eurot), spordivaldkonnas kaks elutööpreemiat (40 000 eurot) ja kuus aastapreemiat (9600 eurot), teadusvaldkonnas kaks elutööpreemiat (40 000 eurot), kaheksa aastapreemiat (20 000 eurot) ja väljapaistva avastuse preemia (50 000 eurot) ning keelevaldkonnas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind (32 000 eurot) ja aasta keeleteo auhind (2200 eurot).

Eelnõu sätestab elutööpreemia ja Wiedemanni keeleauhinna suuruseks 64 000 ning aastapreemia ja aasta keeleauhinna suuruseks 20 000 eurot, kuid lisaks preemia suurusele ühtlustub ka preemiate arv. Kultuuri alal lisandub üks aastapreemia, spordi alal üks elutööpreemia ning samuti luuakse riikliku preemiana aasta keelauhind. Kokku suurenevad preemiasummad aastas 344 200 eurot.

Haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel on eelnõu koostamisel lähtutud põhimõttest, et ühtki valdkonda ei eelistata teisele. «Inimese elutööd hinnatakse kõikides preemiavaldkondades sisuliselt samade kriteeriumide alusel, võttes arvesse tema poolt mitmete koolkondade kasvatamist või nooremates põlvkondades positiivsete hoiakute kujundamist, rahvusvahelist tuntust, olulist panust oma valdkonna arengusse pikema aja jooksul ja eestvedajaks olemist,» märkis ministeerium eelnõu seletuskirjas.

Seetõttu on ühtlustatud ka aastapreemiate suurus, sest olenemata valdkonnast on tegemist olulise ja esiletõstmist vääriva sooritusega. «Preemiate suuruse ühtlustamisel on eesmärgiks lähtuda senisest kõrgeimast suurusest ja kehtivaid summasid mitte vähendada,» lisas ministeerium.

Kuigi vastuvõtmisel jõustub seadus üldises korras, peab haridus- ja teadusministeerium tõenäoliseks, et uue korra kohaselt antakse esimesed preemiad välja 2015. aasta vabariigi aastapäevaks.

Tagasi üles