Rail Balticu kiirrong võtab Kaunases hoo maha

Illustratsioon: Pm

Rail Balticu rongiühendus, mida on reklaamitud kui kiiret võimalust Varssavisse või Berliini sõita, on riikide erihuvide tõttu tegelikult seisus, et kui kiire rongiühendus tulebki Eestis ja Lätis, siis võib-olla juba Leedus, aga päris kindlasti Poolas, kiirrongi ei tule ja inimesed peavad arvestama pikema sõiduaja ning võimalike ümberistumistega.

Rail Balticu kiirrongiühendust on algusest peale reklaamitud kui Eesti ja Euroopa, Tallinna ja Berliini ühendamise projekti. Et istud Tallinnas rongi, lased silma looja ja siuhti, tõused ringutades Berliini kesklinnas. Või Varssavis või Riias – kus täpselt vaja. Trass tuleb ju täiesti uus ja ehitatakse nii, et rongide maksimumkiiruseks saab olema 240 kilomeetrit tunnis, tõsi, arvestades peatusi, kiirendusi ja pidurdamisi, siis keskmine kiirus loomulikult nii kõrge ei tule.

Hoopis huvitav on aga see, et tänase päeva seisuga kui võtta arvesse AECOMi uuring, vaadata seda, mida eri riigid Tallinna ja Berliini vahel tegelikult teevad ning kavatsevad, ei saa küll öelda, et meil reaalselt ja päris kindlalt tekiks võimalus otse Eestist Berliini sõita. Päris mitu asjaolu viitavad sellele.

«Vaatame AECOMi uuringut, sõidugraafikuid ja plaane – ning just see dokument on kogu praeguse tegevuse alus – saab öelda, et Tallinnast Berliini sõites tuleb teha vähemalt kaks ümberistumist, üks Kaunases ja teine Varssavis,» räägib Vahur Tõnissoo, tema on üks Kehtna valla rahvaalgatuse eesvedajaid, see on kõige suurem aktivistide grupp, kes ametnikele ja ministeeriumile omamoodi partneriks kujunenud. Indrek Sirp, kes majandusministeeriumis Rail Balticu asja veab, on mõnevõrra teistsugusel arvamusel. Tema ütleb, et AECOMi uuringust seda küll tõsikindlalt välja lugeda ei saa, et Kaunases hakkaksid ümberistumised olema, Varssavi osas Sirp aga möönab, et mis seal toimuma hakkab, me lihtsalt ei tea – see on kaardistamata territoorium.

Eesti suursaadik Vilniuses Toomas Kukk räägib samuti, et Kaunase ümberistumise kohta kindlust pole, aga Varssavis hakatakse ilmselt küll ühelt rongilt teisele ümber istuma. Iseenesest ka AECOMi uuring jätab neis küsimustes asja lahtiseks ja annab võimalusi tõlgendusteks. Tõsi, kui vaadata AECOMi koostatud sõiduplaane, rongipaaride arvu ja sõiduaegu, siis ilmselt oleks Kaunases ümberistumine optimaalseim lahenduses.

Kogu selle uuringu kohta (veel kord üle korrates: see on alusdokument, millel kogu Rail Balticu projekt põhineb) tulebki muidugi rõhutada, sest seda pole piisavalt tehtud, et uuring ja see tähendab ka Rail Baltic lõpeb ära Leedu-Poola piiril. Rail Balticu projekt käib tegelikult Tallinnast kuni Leedu-Poola piirini, kogu Poola on täielik valge laik, kas, kuidas, mis trassi mööda, kui kiiresti ja mis maksab – selle kohta pole midagi. Samamoodi veel edasi Berliini poole vaadates – info on olematu.

Lõpuks ongi nii, et kes iganes räägib midagi Rail Balticu kontekstis Tallinnast Varssavisse või Tallinnast Berliini rongiga sõitmise kohta, ei saagi kunagi väita midagi kindlat. Me lihtsalt ei tea, mis hakkab juhtuma pärast Leedu-Poola piiri.