Asekantsleri vallandamisele eelnes kuude kaupa tegemata tööd

Aleksander Ljudvig Foto: Mihkel Maripuu

Sotsiaalministeeriumi endine asekantsler Aleksander Ljudvig jättis mitu kuud täitmata oma põhilised tööülesanded, selgub ministeeriumi distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest.

Dokumendist võib lugeda, et sotsiaalala asekantslerina töötanud Ljudvig jättis tänavu alates aprillist kuni augusti lõpuni korduvalt ja jätkuvalt täitmata oma põhiülesanded asekantslerina. Mees ei võtnud end kokku ka pärast seda, kui kantsler ja koostööpartnerid talle korduvalt tema kohustusi meelde tuletasid.

Allasutused tegid asekantsleri tööd

Märtsikuus tekkisid probleemid erihoolekandeteenuse korralduses, kui kohus otsustas, et ööpäevaringsele erihooldusele määratud inimesed peavad hakkama teenust saama kolme kuu jooksul, eelarves polnud selleks aga raha. Samuti pälvisid avalikkuse tähelepanu kaks surmajuhtumit erihooldekodudes, mistõttu valdkond nõudis ministeeriumi kõrgendatud tähelepanu.

Asekantsler Ljudvig korraldas kaks koosolekut, kuid neil eesmärgiks seatud tegevuste ajakava paikapanemist ja osapoolte vahel ülesannete jagamist pole siiani ära tehtud. Olukorra realistlike lahendusvariantide asemel pakkus asekantsler välja vaid selle, et eelarvet tuleks kohe suurendada, kuigi see polnud aasta keskel võimalik, tõdetakse menetluse kokkuvõttes.

Juulis kerkis järgmise probleemina üles õiguskantsleri hinnang, et sotsiaalkindlustusamet (SKA) ei suuda tagada erihooldust saavate laste turvalisust. Ljudvig ei reageerinud SKA peadirektori Juta Saareveti palvele kiiresti koosolek kokku kutsuda, mispeale Saarevet tegi seda kahel korral ise. 16. augustil toimunud erihoolekande teemalisele koosolekule ilmus Ljudvig täiesti ettevalmistamata, vaikides ka sotsiaalminister Taavi Rõivase küsimuste peale. Koosolek oli oluline, kuna selle põhjal tehti ettepanekuid 2014. aasta eelarvesse ning distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes märgitakse, et Saareveti initsiatiivita oleks kohtumine üldse ära jäänud.

Ljudvig polnud tõsiseltvõetav

SKA peadirektor ise tõdes 23. augustil e-kirjas, et ei ministeeriumi inimesed ega koostööpartnerid võta asekantsler Ldjuvigit tõsiselt. Saarevet märkis, et «igaüks proovib tulemused saavutada nii, et asekantsleri olemasolu või mitteolemasolu ei oleks probleemiks/takistuseks».

19. augustil toimusid eelarve läbirääkimised 2014. aastaks. Seekord ei saanud Ljudvig hakkama riigieelarvest lisaraha taotlemisega erihoolekandel olevate laste pearaha suurendamiseks ja järjekordade lühendamiseks.

Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes seisab, et asekantsler ei suutnud kujundada sotsiaalministeeriumi poliitikat ega koostööd partneritega, mistõttu allasutuste töötajad olid sunnitud ise tema ülesandeid täitma. Palju aega kulutati eesmärgita koosolekutele, mis lõppesid enamasti tulemuseta. «Koordineerimises ja korraldamises esineb elementaarseid puudujääke,» tõdetakse dokumendis Ljudvigu tööd hinnates. Samuti leitakse, et asekantsler ei kasutanud tema käsutusse antud ressursse vastutustundlikult ega tulemuslikult.

Hooletus ohustas lastekodu ehitust

Juulisse jäi ka episood, kus Ljudvig jättis korraldamata koosoleku mittetulundusühingutele hasartmängumaksu nõukogust raha andmise teemal. Olukorraga hakkas lõpuks septembrikuus tegelema kantsler Marelle Erlenheim, kuid kuna aastaprojektid peavad detsembri alguseks hinnatud olema, pole enam võimalik piisavalt eeltööd teha ja on oht, et rahastusotsuste tegemisel napib infot.

23. augustil selgus kantsler Erlenheimile saadetud kirjast, et tema puhkuse ajal polnud edasi tegeletud Euroopa regionaalarengu fondi investeeringute kavaga. Tekkis tõsine risk, et ministeerium jääb rahast ilma ja lastekodude projektid toetuseta. Distsiplinaarmenetluses tõdetakse, et süüdi oli Ljudvig, kes ei hoidnud piisavalt silma peal ministeeriumi hoolekande osakonna tööl.

Ljudvig jättis mitmel korral täitmata kantsler Erlenheimi juhised – seda nii erihoolekande strateegia koostamise osas kui ka koostöökokkuleppe sõlmimisel Valga lastekodu ehitamiseks. Viimasel juhul seadis asekantsleri tegevusetus ohtu peremaja ehituse ja ka ministeeriumi maine koostööpartnerite juures. 15. juulil ei suutnud Ljudvig vaatamata kantslerilt saadud juhistele vastata küsimustele sotsiaal- ja justiitsministri kohtumisel, vaikides praktiliselt kogu kohtumise aja, kuigi arutati otseselt sotsiaalvaldkonda puudutavaid kriitilisi teemasid.

Rikkumised olid pidevad ja läbivad

Distsiplinaarmenetluses leiti, et kokkuvõtvalt on asekantsler jätnud läbivalt ja korduvalt täitmata oma ametikoha põhiülesandeks oleva juhtimis-, koordineerimis-, poliitikakujundamis- ja järelevalvefunktsiooni sotsiaalala küsimustes nii sotsiaalministeeriumi sees kui suhtluses sotsiaalkindlustusametiga. «Rikkumine on pidev ning avaldub asekantsleri kogu töös läbivalt,» tõdeti menetluse kokkuvõttes, millega otsustati ka Ljudvigi vallandamine.

Ljudvig ise väitis menetluse käigus, et kantsler tegi kolmandate isikute arvamuste ja oletuste põhjal tema kohta eelarvamuslikke subjektiivseid järeldusi. Tõendeid oma rikkumiste ümberlükkamiseks ta aga ei esitanud.

Mullu detsembris ametisse asunud Ljudvig vallandati asekantsleri ametist 11. oktoobril.