Siim Kallase koridorid

Foto: Repro

Tallinnas välja kuulutatav üleeuroopaline transpordivõrgustik – üheksa tulevikukoridori – on viimase kolme aasta pingelise töö tulemus. Transpordi eest vastutav eurovolinik Siim Kallas ütleb seda uhkusega hääles. Pole juhuslik, et just Eestis koguneb täna enam kui tuhat kõrget Euroopa transpordiametnikku ja riigitegelast, kes on olnud TEN-T ehk üheksa transpordikoridori projekti valmimise juures. Projekti maksumus on 26 miljardit eurot ja selle sees on meil kirgi ja kaasarääkimissoovi tekitanud Rail Balticu projekt.

Kallas tõdeb, et Euroopa rikkus on ühine siseturg, kuid suur probleem on üsna killustunud transpordivõrgustik. Probleem on maanteed, mis, nagu igale autoga Euroopas ringi reisivale inimesele teada, muutuvad eriti kehvaks riikides, kus keegi tee korrashoiust eriti ei hooli, aga veel suurem probleem on raudteed ja kõiksugu üleeuroopalised sadamate-siseveeteede võrgustikud.

«Selles osas on astutud väga jõuline samm edasi. Kindlasti mitte ideaalne, kindlasti mitte lõplik,» tõdes Kallas liikumiskoridore kommenteerides. «Kõik koridorid katavad korraga mitut riiki, siin pole projekte, mida peaks lõppkokkuvõttes kinni maksma ainult üks riik.»

Möödunud rahandusperioodil oli rööbastele, asfalt- ja mereteedele jagatud kaheksa miljardit eurot, nüüd on see summa 26 miljardit eurot (transpordisektorile eraldatav ELi raha aastateks 2014–2020). «Siin sai kõvasti tööd tehtud. Seal sees on 11,3 miljardit ühtekuuluvusriikide jaoks, seda rõhutaksin eraldi, sest see oli eriti suure väitluse ja võitluse tulemus, et saime eraldi niisuguse summa, mis on mõeldud just Ida- ja Lääne-Euroopa riikide paremaks ühendamiseks. See oli meie jaoks väga oluline,» tõdes Kallas.

Eesti on tegelikult üks suuremaid euroliidu infrastruktuuripoliitikast kasusaajaid. Eestit läbib Põhjamere-Balti koridor, mis parandab transpordiühendusi Soome, Balti riikide ja Poola vahel. Samuti tuleb Rail Baltic, mis võimaldab sõita rongiga Tallinnast läbi Riia, Kaunase ja Poola kuni Berliinini.

Uus kiirraudtee ja selle kõrval kulgev kiirtee Via Baltica moodustavad uue põhja ja lõuna vahelise transpordivõrgu selgroo, mis ühendab Balti riike ning loob silla Poola ja Kesk-Euroopaga.

Kallas peab piiriüleseid raudtee- ja maanteevõrgustikke väga tähtsaks. Samuti sadamaid, siseveeteid, lennujaamu. Eesti puhul on Euroopa silmis olulisteks transpordisõlmedeks lennujaamadest peale Tallinna veel Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Kärdla. Sadamate puhul lisaks Tallinnale aga Heltermaa, Kuivastu, Pärnu, Paldiski Lõunasadam, Rohuküla, Sillamäe ja Virtsu.

«See kõik on olnud Euroopa Komisjoni kõige tähtsam töö ja saavutus, milleni polnud sugugi lihtne jõuda,» nentis Kallas. Kui võrgustiku plaan parlamenti läks, tehti sinna 1000 täiendusettepanekut. Kallas tunnustas europarlamendi toetavat ja kindlameelset tööd, kuna suudeti toetada üleeuroopalist, mitte nii väga regionaalset filosoofiat.

Eurovolinik lisas, et infrastruktuuri rahastamise kasv, arvestades sellega, et üldeelarve vähenes, oli väga suure poliitilise võitluse tulemus. Sest kõik teised tahtsid ka. «Ei ole nii, et on üks suur grupp särasilmseid inimesi, kes kõik mõtlevad ühte moodi. Silmad säravad küll, aga kõik mõtlevad erinevalt, mis on oluline, kuhu tuleb raha panna,» ütles Kallas.

TEN-T

•    TEN-T ehk Trans-European Transport Net­work tähendab üleeuroopalist võrgustikku. Euroopa raudteedel on kasutusel seitse rööpmelaiust ning otseühendus raudteega on vaid 20 suuremal lennuväljal ja 35 suuremal sadamal.

•    TEN-T päevad toimuvad kuuendat korda. Kolme päeva jooksul arutatakse Tallinnas, kuidas muuta liiklemine tavakodanikele sujuvamaks, kiiremaks ja turvalisemaks ning millist rolli mängivad innovatsioon, logistika ja uued kütused, nagu näiteks veeldatud maagaas.