Allilm hoiab hinge kinni, Tapeti mees, keda kord oli juba kavatsetud tappa, Esimest korda taheti tappa aasta tagasi, Mees kartis kedagi, Juhiloata nooruk kihutas end surnuks, Kohtualune üritas põgeneda, Kohtus pole kohta

TOOMAS SILDAM, URMAS KALDMAA

Laupäeva hilisõhtul tapeti Tallinnas Daniel Mäng (27), keda tunti hüüdnime Danila all. Politsei usub, et tegemist on tellimusmõrvaga, mis võib endaga kaasa tuua uusi arveteklaarimisi allilmas.

Daniel Mäng tapeti laupäeva õhtul kella 22.30 ajal. Mäng väljus Pääskülas ühest Kadaka puiestee majast, kus ta tihti pererahval külas käis. Ta tahtis minna sõiduautoni, mis oli pargitud maja välisukse juurde.

Politsei versiooni kohaselt ootas Mängi maja lähedal põõsastes palgamõrvar, kes pimedusest tulistas oma ohvrit arvatavasti püstolist TT täpselt südamesse ja tegi siis veel nö. igaks juhuks mõned lasud.

«Professionaalne töö,» tunnistas üks kriminaalpolitseinik.

Tapja ilmselt teadis, et Daniel Mängil on saanud harjumuseks aegajalt seda Kadaka puiestee maja külastada. Palgamõrvarit ei suutnud takistada ka tulistamise hetkel Mängi kõrval seisnud ihukaitsja, kes olevat end päästnud põgenemisega. Mõningail andmeil tehtud ka tema suunas kaks-kolm lasku, kuid ükski kuul ei tabanud.

22.40 sündmuskohale jõudnud kiirabiarst konstateeris Daniel Mängi surma.

Tänavu 21. juunil karistas Pärnu linnakohus 8-aastase vabadusekaotusega Tõstamaa kaitseliitlast Heiki Kingi (38). Kohus mõistis Kingi süüdi Daniel Mängi mõrva organiseerimises, samuti relvade, laskemoona ja lõhkeseadeldise ebaseaduslikus omamises ning kahe kaaslase surma põhjustamises ettevaatamatuse tõttu.

Tookord jäi Daniel Mäng ellu. Ettevaatamatuse tõttu plahvatas lõhkeseadeldis mõrvama läinud meeste käes enne, kui sellega jõuti tappa Daniel Mäng. Tallinnas Raja tänaval sõiduautos Mazda toimunud plahvatuses said surma kaitseliitlased Margo Masso (28) ja Mihhail Vaaks (34). Ainsana jäi ellu Heiki King, kes sai üliraskeid kehavigastusi.

Politsei leidis autost või selle ümbrusest püstoli TT, Kalashnikovi automaadi ja padruneid. Heiki Kingi rahakoti vahel oli suuremast pildist välja lõigatud Daniel Mängi foto ja märkmikus tema mobiiltelefoni number, Tallinna elukoha aadress ja tema käsutuses olnud BMW ning Mercedese numbrid.

Daniel Mängi väitel ta Heiki Kingi ei tundnud ja isiklikku vihavaenu sellepärast nende vahel olla ei saanud. Heiki Kingi süüdimõistmisel oli kõige olulisemaks süütõendiks kaitsepolitsei tehtud salajane lindistus, kus Heiki King ütleb, et sai nn. Linnuvabriku grupilt tellimuse kõrvaldada neile võlgu olnud ärimees.

«Postimehel» on teada, et Kadaka puiestee majas, kust oma mõrva õhtul väljus Daniel Mäng, pandi hiljuti üles turvakaamera. See olevat salvestanud välisukse esist ala ning monitor asus esimese korruse külalistetoas. Seni on teadmata, kas kaamera salvestas tulistamishetke.

Viimasel ajal olevat Mäng tõsiselt oma elu pärast kartnud. «Umbes nädal tagasi korraldas politsei samas Kadaka puiestee majas haarangu. Juhuslikult oli seal ka Daniel Mäng. Kui me leidsime paaril teisel külalisel hõlma alt püstolid, ehmus ta tõsiselt. «Kas see oli lõks minu jaoks?» küsis ta hirmunult politseinikelt,» meenutas üks haarangus osalenutest.

Politseipoolsete repressioonide kartuses ei kandnud Daniel Mäng juba mõnda aega ise tulirelva, selle asemel saatis teda pidevalt sõber, keda mitmed inimesed nimetavad ihukaitsjaks.

Kriminaalpolitsei võib küll aimata, kes ja miks korraldas Mängi tapmise, kuid ei soovi oma oletusi veel avaldada. Küll aga tunnistatakse, et mõrvatul oli kuni oma hukkumiseni teatud ringkondades arvestatav kaal, kuna ta olevat ainsa eestlasena seisnud allilma ühiskassa lähedal ja olnud heas läbisaamises selle väidetava liidri Nikolai Tarankoviga.

90ndate aastate algul seostati Daniel Mängi nn. Linnuvabriku grupeeringuga. Ta kuulus Põltsamaal tegutsenud Kaitseliidu Mõhu malevkonda (Johannes Kerdi käskkirjaga likvideeriti see üksus juuli lõpus 1993) ja sai sealt Hiina päritolu püstoli TT. Koos temaga olid sama malevkonna nimekirjas ka Linnuvabriku autoriteetideks nimetatud Toivo Tamm (hukkus palgamõrvari käe läbi Õismäel oma maja koridoris) ja Rain Võsandi (sai Mustamäel oma korteris surma snaiperi kuulist), samuti näiteks Urmas Grossthal ja Robert Pohlak, kes anti kohtu alla süüdistatuna kahe Permi grupeeringu liikme tapmises.

«Postimehe» käsutuses on ka koopia Mõhu malevkonna käskkirjast, millega tänatakse «oma esimesi sponsoreid ja annetajaid, kodumaa kaitsevõime tugevdamiseks». Teiste hulgas tänatakse 300 krooni andmise eest eestlasest ärimeest, kes mõne aja eest esines ajakirjanduses kui allilma hästi tundev ja vene grupeeringuid kõrvale tõrjuv inimene. Seejärel üritati seda meest tappa - seni tabamata mees tulistas teda automaadist, kuid arstid päästsid ta elu.

«Kui mõned meie oletused vastavad tõele, võime lähitulevikus näha, kuidas allilmas toimuv võitlus võtab vägagi ägedaid pöördeid,» ennustas eile üks kriminaalpolitseinik.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

JAAN VÄLJAOTS

Pühapäeva hilisõhtul ei võtnud Tallinnas Russalka lähedal Narva maantee ja Pirita tee ristumiskohal Pirita suunast lähenenud Fiat suure kiiruse tõttu lauget kurvi välja, sõitis vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku kesklinna poolt tulnud Volkswagen-kaubabussiga.

Fiati roolis olnud 17-aastane Liivalaia gümnaasiumi õpilane Urmas suri kohapeal, Volkswagenit juhtinud Jaan (51) sai kergemaid vigastusi.

Tallinna politsei pressiesindaja Küllike Rooväli ütles, et õnnetus juhtus kella poole üheteistkümne paiku õhtul.

Fiat kuulus 17-aastase noormehe emale. Et auto oli olnud hiljuti tagaotsitav, siis oli politsei pühapäeva hommikul sama autot kontrollinud. Kontrolli ajal oli olnud roolis juhiloaga inimene.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

JAAN VÄLJAOTS

Eile hommikul põgenes Tartu kesklinnas asuva linnakohtu koridorist kohtualune, kes ootas enne kohtuistungi algust saali vabanemist. Põgenikule järele tormanud kolmest politseinikust tulistasid kaks õhku hoiatuslasu. Politseinikud said kohtualuse kätte sadakond meetrit kohtumajast eemal, Poe tänava kingapoe lähedal.

«Avanes võimalus ja põgenesin,» ütles varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud 23-aastane Arvis napilt. Sel korral on ta kohtu all kahe röövimise pärast.

Arestimaja ülema Vladimir Podberjoznõi sõnul ei olnud eile veel kindlat seisukohta, kas põgenemiskatse eest algatatakse uus kriminaalasi.

Konvoeerinud politseinikud kurtsid, et kui istungi algus mingil põhjusel viibib, siis pole linnakohtu majas kindlat ruumi, kus vahialusega olla. «Mitmes saalis pole ka korralikku barjääri, mille taha süüdistatav istuma panna,» nurisesid konvoeerijad.

Pärast põgeniku kinnipüüdmist palus kohtunik kohale kiirabiarsti, kes kinnitas, et näost kaame kohtualuse närvisüsteem on ülepinges ning kohe pole võimalik kohtupidamist alustada.

Istung algas eile pärastlõunal kell kaks. Arutluse all oli aasta tagasi 10. oktoobri õhtul toimunu, mil kohtualune tungis Tartu raudteejaama lähedal kallale noorele naisele, peksis teda ja röövis nahast seljakoti. Juhuslikult röövimist pealt näinud noormeeste abiga tabas politsei ta samal õhtul ning naine sai oma koti tagasi.

Teine kallaletung üksikule naisterahvale oli tänavu 15. märtsi õhtul Kalda teel. Naisele tõttasid appi juhuslikult läheduses jalutanud noormees ja neiu. Röövel põgenes naiselt käekotti kätte saamata. Politseinikuks osutunud appiruttaja tormas põgenikule järele ja sai ta kätte lähedal asuva maja trepikoja viimasel korrusel.

Kohtualune Arvis Vaher tunnistas end täielikult süüdi. Talle antud viimased sõnad olid pärast pikka pausi: «Pole muud midagi, eks ma kahetsen tehtut.»

Riiklik süüdistaja nõudis karistuseks 9 aastat vabadusekaotust, kaitsja palus määrata minimaalseim võimalik karistus (6 aastat vabadusekaotust).

Kohus teatab otsuse täna õhtupoolikul.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996