«Akadeemia» viljeleb demokraatlikku vaimsust, Ettevõtte tulumaks lõhestab valitsusliitu, Kriitika välismaalt, Edgar Savisaare osavõtt rublamüügi erikomisjonist läheb täna hääletusele, Reformierakondlased pakuvad Riigikogule uurimiseks Tallinna korruptsioo

MADE LAAS

Eesti Taassünni auhinna üks tänavustest saajatest, ajakiri «Akadeemia», ilmub haritud inimestele ja neile, kes tahavad harituks saada. «Kui Eesti demokraatlik haritlaskond on rahva eliit, siis hea küll, oleme elitaarne ajakiri,» möönab peatoimetaja Ain Kaalep.

Kuidas kasutate auhinda, 50 000 krooni? On sellel vaid sümboolne tähendus?

See pole sugugi sümboolne summa, vaid meile isegi suureks abiks. Osa tahame kasutada meie tublide ja võrdlemisi tagasihoidliku palgaga töötajate toetamiseks. Osa jääb loomulikult toimetuse kasutusse. Näiteks seoses kolimisega on rohkem väljaminekuid kui tavaliselt. Täiendamist ja korrastamist nõuab tehniline baas.

Nii et väljaminekuid on alati rohkem, kui me suudame oma tavalistest summadest katta. On hea, et võime end praegu natukenegi lahedamalt tunda. See summa ei tee meid küll rikkaks, kuid kulub väga ära.

Kuidas olete üldse need seitse aastat vastu pidanud?

Meie probleemid on olnud needsamad, mis on kogu Eesti kultuuriajakirjadele omased. Kogu aeg on teatud kartus finantseerimise pärast.

Teame väga hästi, et riik on vaene ja meie finantseerimine nõuab teatavat pingutust. Meie rõõmuks on kõik siiamaani hästi läinud ja meid pole hätta jäetud. «Akadeemia» sulgemisest mingi kokkuhoiupoliitika mõttes ei ole keegi kunagi üldse rääkinud.

Tundub, et kultuuri Eestis siiski austatakse. Seda on teinud kõik senised valitsused ja ükski erakond ei taha vist kultuurivaenulik olla.

Oleme püüdnud olla ka poliitiliselt sellisel positsioonil, et pürime kõrgemale erakondade vahelistest tülidest ja ajame rohkem selliseid asju, mis tervele rahvale on võrdselt huvitavad.

Olenemata, kas tegemist on parem- või vasakpoolsetega, noorte või vanade, väga haritud või vähem haritud inimestega. Meie meelest moodustavad nad kõik midagi sellist, mida vanas vabariigis oleks nimetatud rahvustervikuks.

Kas «Akadeemia» on elitaarsele lugejale?

Ei. Me avaldame materjale haritud inimestele ja, mis eriti tähtis, neile, kes tahavad harituks saada. Nende all mõtleme isegi ärksaid kooliõpilasi ja ma tean, et selliseid on olemas.

Tahame Eesti haritlaskonda kujundada sellessamas demokraatlikus vaimus, mis talle algusest peale omane on olnud. Eesti haritlaskonda ei ole loonud aristokraatia ega mitte ka linnakodanlus nagu paljudes Euroopa maades, vaid nimelt just talurahvas ja tööliskond. See demokraatlik päritolu on eesti kultuurile andnud oma mündi. Seda rõhutada on olnud alati üks «Akadeemia» püüdlusi.

Meile ei meeldi, kui öeldakse, et «Akadeemia» on elitaarne ajakiri. Kui, siis võiks juba lisada, et eesti rahva eliit on tema demokraatlik haritlaskond. Hea küll, sel juhul oleme elitaarne ajakiri.

«Akadeemia» tiraazh on veidi üle 3000?

Paraku ta nüüd mõnevõrra väheneb. Oleme sunnitud viima selle alla 3000, sest tellijate arv on veidi vähenenud. Me suudame katta vaid kolmandiku väljaandmise kuludest, 2/3 tuleb riigilt. See tähendab, et tiraazh ei tohi olla kunagi liiga suur. Ka iga ostmata jäänud number tähendab väljaminekut.

Kui meil ka väga palju tellijaid oleks, ei saaks me ikkagi kasumit, sest väljaandmiskulud on suuremad kui tulud saavad olla.

Üksiknumber maksab praegu 15 krooni.

Jah, aga peaks olema vähemalt 50 krooni ümber. Siis tuleks ots otsaga kokku. See on kahjuks muidugi võimatu. Meie lootus on, et rahva tulu tõuseb, keskmine sissetulek tõuseb ja inimesed saavad ka rahulikuma südamega ajakirjandust tellida.

Praegu on meil tellijaid 1632. See on üllatav, kui ustavad meie tellijad meile on olnud. Teistel kultuuriajakirjadel on minu meelest isegi raskem. Kui neil tellijate arv päris katastroofimaiguliselt vähenes, siis meil küll vaevalt. Ainuke viga, et tellimisrahast ei suuda me end päriselt üleval pidada.

Eesti Taassünni auhind anti «Akadeemiale» vaimsuse kandmise ja intellektuaalse nishi täitmise eest Eesti ajakirjandusmaastikul. Kuidas seda interpreteerite?

Vaimsus, mis 1930ndatel oli väga tähtis, eriti Tartu haritlaskonna jaoks, on mõiste, mis meile muidugi on väga lähedane olnud. Tegemist on intellektuaalse kultuuriga.

See tähendab teaduste ja kunsti sihiteadlikku viljelemist meie rahvuskultuuri raamides.

Vana «Akadeemia», mis ilmus 1937-40, oli üliõpilasseltside häälekandja, orienteerus Tartu üliõpilaskonna teadlikult demokraatlikule osale, vastandudes mingil määral korporatsioonidele. Seda vahet enam üldse ei ole. Meil on väga hea meel avaldada ka korporatsioonide vilistlaste ja kaasvõitlejate kaastöid.

Vanadest «Akadeemia» traditsioonidest peame aga väga lugu ja püüame neid tõepoolest teadlikult jätkata. Jätkame vana «Akadeemia» demokraatliku vaimsuse viljelemist.

Kõige suurem rõõm on praegu aga kuulda, et «Akadeemiat» kasutatakse õppevahendina kõrgemates õppeasutustes ja ka mõnedes gümnaasiumides. Õpilased teevad «Akadeemia» ainel referaate. Sellest viimasest on kõige rohkem hea meel.

Õieti peaks iga kohusetruu gümnaasiumiõpetaja «Akadeemiat» lugema ja oskama seda soovitada ka ärksamatele õpilastele. See oleks eesti rahvusliku kultuuri seisukohalt väga tähtis.

Olete väga optimistlik. Kas teie arvates ei olegi noorsugu vaid diskopepud?

Ei ole.

Kes suurt enam midagi ei loe...

Seda on noorsoo kohta alati öeldud. Ma mäletan, et juba 30ndatel aastatel olid noored kõik hukka läinud jne. Pärast sõja ajal selgus, et sellest hukkaläinud generatsioonist võrsus väga idealistlikke isamaalasi.

Minu meelest on asi alati nii olnud. Ainult et stiil muutub.

19. sajandi algul oli ka igavene häda, kujutage ette, et nii jõle tants nagu valss tuli äkki. Isegi haritud inimesed tantsivad seda jäledat kõrtsitantsu - valssi! Küll oli häda! Praegu on valss midagi ülipeent.

Kui ma olin 15-aastane, tänitasid kõik, et küll on kole asi see dzhäss ja swing. Praegu on swing enam-vähem kuskil seal Mozarti kandis.

Nüüd on jälle need räpid jm. Minule need muuseas ka ei meeldi. Aga ma oleksin loll, kui ütleksin, et see on pähh. Mul pole midagi selle vastu, et noorsool on oma muusika ja massikultuur. Igal ajastul on oma massikultuur.

Mis printsiibil te ajakirja materjali valite?

Me püüame niipalju kui võimalik Eesti autoreid kasutada. Ideaalne oleks, et eesti autorite kaastöid oleks tublisti üle poole. Igas numbris ei ole see meil kahjuks õnnestunud, sest lihtsalt niivõrd head tõlkematerjalid on käepärast. Aga muidugi eelistame oma autorite kaastöid.

Meie ees on lahti maailma kultuur. Väga kindlat printsiipi, näiteks mõnda poliitilist, religioosset või filosoofilist teooriat, mida me propageeriksime, on raske nimetada.

Tegemist on ikka meie sajandi humanistliku kultuuriga, mis jätkab traditsioonilist humanistlikku suunda.

Selge on ainult see, mida me ei taha. Me ei taha fashistlike ega kommunistlike fanaatikute kaastöid. Aga näiteks intelligentne sotsiaaldemokraat või konservatiivne lääne mõtleja, kes demokraatliku kultuuri raamidesse mahub - miks mitte... Sallimatud me ei ole. Aga demokraatia vaenlasi me küll oma ajakirjas propageerima ei hakka, tulgu nad ükskõik mis suunast.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENNO TAMMER

Reformierakonna esitatud ettevõtte tulumaksu vabastamise seaduseelnõu on jätkuv pingeallikas valitsusliidu kahe osapoole, Reformierakonna ning Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse vahel.

Peaminister Tiit Vähi tunnistas eile õhtul avalikkusele valitsuse pressiteenistuse vahendusel, et maksude küsimuses on Koonderakonnal valitsuspartneri Reformierakonnaga põhimõtteline vastuolu.

Koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann eile ennelõunal nii kategooriline ei olnud. Siimann väitis «Postimehele», et KMÜl on täna kavas kohtuda ekspertidega ning küsimust igakülgselt arutada.

Nii eile kui ka varem on Siimann «Postimehele» korduvalt rõhutanud, et KMÜ poolelt kostnud emotsionaalsed väljaütlemised Reformierakonna kava kohta ei tähenda veel, et Reformierakonna fraktsiooni eelnõu tuleks kõrvale lükata kui kõlbmatu.

«Reformierakond pooldab liberaalset turumajandust, Koonderakond aga sotsiaalset turumajandust, elanike ja riigi koostööd, mis peaks Eesti elanikele vastuvõetavam olema,» teatas Vähi eile õhtul.

Valitsuse pressiteenistuse andmeil sündis valitsusjuhi seisukohavõtt pärast seda, kui Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse saadikud pidasid ühisnõupidamise ettevõtluse tulumaksu kaotamise üle.

Vähi hinnangul on ettevõtluse tulumaksu kaotamine põhimõtteline muudatus, mis ei puuduta ainuüksi ühte maksuseadust, vaid kogu maksusüsteemi.

«Me ei saa aru, kas ettevõtte tulumaksu kaotamisega soovib Reformierakond vähendada maksukoormust 6-7 protsenti ehk umbes 600-900 miljonit krooni. Sel juhul oleks pidanud Reformierakond esitama kava puudujääva raha katmiseks,» ütles Vähi.

Eelnõu üks autoreid Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Heiki Kranich hindas eile «Postimehele», et nende hinnangul oleks võimalik vähemlaekumine eelarvesse ligikaudu 200 miljonit krooni.

«Kuid järgmise aasta eelarvet koostades on võimalik seda arvestada, sõnastades senisest täpsemalt prioriteedid, ja eelarve saab viia vastavusse tuludega,» lisas ta.

«Mingit uue maksu kehtestamist või seniste maksude tõstmist ei pea me vajalikuks,» kinnitas Kranich eile taas. Kranich on ka seda meelt, et järgmisel aastal peaks üksikisiku tulumaksu laekumine suurenema. Reformierakonna kava on kritiseerinud ka väliseksperdid. «Postimees» on avaldanud lõike Eesti rahandusministeeriumile saadetud USA rahandusministeeriumi maksualase nõustamise programmi nõuniku Thomas Simsoni arvamusest.

«Minu arusaamise kohaselt võib eelnõu olla koostatud omamata enamat kui minimaalset ettekujutust mõistlikust ja terviklikust maksupoliitikast ning soovimata seda arvestada,» oli väliseksperdi hinnang.

Eile õhtul helistas «Postimehele» USAst Reformierakonna fraktsiooni liige Igor Gräzin, kes väitis, et tema katsed leida USA rahandusministeeriumist Thomas Simsonit on olnud edutud. «Ameerika maksusüsteem pole küll see, mida peaks eeskujuks võtma, ning ei saa tõsiselt võtta ka kogu nende maksualast nõu,» väitis ta.

Reformierakonna eelnõu kohaselt jõustuks ettevõtte tulumaksuvabastus 1997. aastal ning vabastus hõlmaks vaid ettevõtte arengusse paigutatavat raha, mitte omanikele makstavat tulu.

«KMÜ arutab tulumaksu neljapäeval, kui meie läheme esitama oma selgitusi ning vastama küsimustele. Loodan jätkuvalt koostööle, aga peaministri heitlike avalduste põhjal on raske määratleda KMÜ praegust positsiooni,» oli Kranichi eilne arvamus.

Valitsus ei ole Reformierakonna esitatud eelnõu suhtes oma ametlikku seisukohta kujundanud.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENNO TAMMER

Vootele Hansen ja Indrek Kannik ning Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata Edgar Savisaar välja moodustatavast Riigikogu rublamüügi erikomisjonist ning tõenäoliselt hääletab täiskogu täna seda ettepanekut.

Põhiseaduskomisjoni esimees Tiit Käbin kinnitas eile «Postimehele», et põhiseaduskomisjon ei toetanud Savisaare väljaarvamise ettepanekut. Väljaarvamist toetas neli, vastu oli viis ja erapooletuks jäid kaks komisjoni liiget.

Käbini sõnul on ettepaneku tegijail võimalus nõutada täiskogult vastava ettepaneku hääletamist. «Postimehe» andmeil ettepaneku tegijad seda täna ka teha kavatsevad.

Eelmisel Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul tehtud vastaval hääletusel hääletas Savisaare osalemise poolt 29, vastu oli 26 Riigikogu liiget.

Hääletustulemused näitasid, et endist siseministrit toetasid lisaks Keskfraktsioonile vene fraktsiooni liikmed ning valitsusliitu kuuluva Maarahva Ühenduse liikmed. Koonderakonna fraktsioon eelistas mitte hääletada. Vastu olid opositsiooni esindajad ja Reformierakonna fraktsioon.

Koonderakonna esimees peaminister Tiit Vähi teatas eelmine nädal vastuseks «Postimehe» küsimusele, et tema hinnangul ei tohiks Savisaarel olla kohta rublamüügi erikomisjonis.

Koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann kinnitas eile «Postimehele», et fraktsioon ei toeta Savisaare osalemist, täpsustamata, kas mittetoetamine tähendab vastuhääletamist, erapooletuks jäämist või mittehääletamist.

«Postimehe» andmeil oli eile pärastlõunal tõenäoline, et Koonderakonna fraktsioon hääletab Savisaare vastu.

Põhiseaduskomisjoni esimees Käbin tõdes eile, et kui Savisaar hääletatakse erikomisjoni koosseisust välja, tähendab see taas otsuse eelnõu arutelu katkestamist.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENNO TAMMER

Riigikogu võib moodustada veel ühe erikomisjoni, kui otsustatakse toetada kolme Reformierakonna fraktsiooni liikme esitatud otsuse eelnõu moodustada erikomisjon kohalike omavalitsuste võimalike korruptsioonijuhtumite uurimiseks.

Eelnõu üks autoreid Feliks Undusk tunnistas eile «Postimehele», et kohalikest omavalitsustest on võtta näiteid, mille puhul oleks alust väita: tegu on korruptsiooniga.

«Korruptsioon ei ole seaduse kohaselt ainult raha tasku pistmine ametniku poolt. Korruptiivne on ka tegu, kui eraõiguslikule isikule tehakse põhjendamatuid soodustusi, mille tagajärjel näiteks linnal jääb tulu saamata,» põhjendas ta.

Tallinna volikogu revisjonikomisjoni liige Undusk ei eitanud, et eelkõige on vastava erikomisjoni taotlejad mõelnud Tallinna linnale, kuid lisas, et kuulu järgi on vastavaid näiteid mujalgi.

«Postimehe» meeldetuletuse peale, et Tallinna linna juhib Reformierakonna valitsusliidukaaslane Koonderakond, märkis Undusk, et sellesse saab mitmeti suhtuda.

«Koonderakonna liige on linnapea Jaak Tamm. Samas on Koonderakonna liige ka volikogu revisjonikomisjoni esimees Andres Kork ja ka volikogu majandusnõunik Paul Tammert, kes on valusaid probleeme tõstatanud,» tõdes ta.

«Erikomisjon oleks vajalik, sest on ikkagi tunnetatav teatud jõudude katsed tehtut õigustada ning asju kinni mätsida,» väitis Undusk.

Undusk toonitas, et on olemas täiesti konkreetsed näited, mille kohta on algatatud ka kriminaalasjad. Ta nimetas Tallinnas REV 3 ja kaupluse Järve müüki ning Tartus soojamajandusega seonduvat.

Undusk kinnitas, et see ei ole Reformierakonna fraktsiooni eelnõu, vaid eelkõige esitajate Ignar Fjuki, Jaan Taltsi ja Unduski eelnõu.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENNO TAMMER

Esmaspäevaõhtuti kell viis alanud kahetunniliseks kavandatud Riigikogu vaba mikrofon ja infotund algavad nüüd esmaspäeva hommikul kell 11, tegi Riigikogu juhatus kodukorra seaduse muutmise ettepaneku.

Riigikogu esimees Toomas Savi põhjendas Riigikogu ees juhatuse otsust asjaoluga, et tegelik töö on näidanud: seaduseelnõude arutamise päevad on teisipäev, kolmapäev ja neljapäev.

Savi sõnul tähendab see, et esmaspäeva hommikul kella 11st 13ni kavandatud eelnõude arutelust ei ole midagi välja tulnud, sest ka juhtivkomisjonid määravad eelnõude arutamise päevaks teised päevad.

Savi kinnitusel on juhatus arvamusel, et muudatuse läbimineku puhul saavad komisjonid oma tööks lisaaega juurde.

Vaba mikrofon on igale Riigikogu liikmele viieminutiline võimalus täiskogu ees esitada enda meelest olulisimaid küsimusi. Infotunnis ootavad parlamendiliikmed riigiametnikelt vastuseid esitatud arupärimistele.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ALO LÕHMUS

Eesti välisministri Siim Kallase ja Ukraina välisministri Gennadi Udovenko eilsel kohtumisel Kiievis toonitas Udovenko kahe riigi ühiseid vaateid kõigile maailmapoliitilistele küsimustele ja Ukraina positiivset suhtumist Eesti võimalikku liitumisse NATOga. Ukraina välisminister tähtsustas Eesti majanduskogemust ja avaldas lootust, et Eestist saab Ukraina ja Põhjamaade vahendaja.

Siim Kallase kohtumisel Ukraina välisministri Gennadi Udovenkoga arutati Eesti ja Ukraina suhteid, kahe riigi välisministeeriumide vahelist koostööd, Euroopa üldist julgeolekut ja suhteid Venemaaga, öeldi «Postimehele» välisministeeriumi pressiteenistusest. Välisministrid andsid ülevaate oma maade sisepoliitilisest ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast.

Gennadi Udovenko toonitas Eesti majanduskogemuste tähtsust Ukrainale ning vajadust nendega lähemalt tutvuda.

«Eesti ja Ukraina suhteid iseloomustab sügav teineteisemõistmine, dialoog on arenenud aktiivselt ja mitmetasandiliselt ka rahvusvahelistel foorumitel,» ütles Ukraina välisminister, pidades silmas Eesti-poolset toetust Ukrainale mitmetel rahvusvahelistel foorumitel ja ka Euroopa Nõukogus.

«Ainus erinevus on see, et Ukraina ei näe oma tulevikku NATO liikmesriigina, kuid tal pole midagi selle vastu, et Eesti saaks NATO liikmeks. Ukraina ei tee riikidevahelises suhtlemises vahet suurte ja väikeste riikide vahel,» ütles Gennadi Udovenko Siim Kallasega kohtudes.

Ukraina välisminister pakkus välja idee, mille kohaselt Eesti hakkaks vahendama Ukraina suhtlemist Põhjamaadega ning Ukraina Eesti suhtlemist Musta mere äärsete riikidega.

Täna kirjutavad Udovenko ja Kallas alla haridusalaste dokumentide vastastikuse tunnustamise leppele ja välisministeeriumide infovahetusprotokollile. Täna peaks Ukraina parlament hakkama arutama ka Eesti ja Ukraina vahel sõlmitud vabakaubanduslepingu ratifitseerimist.

Täna kohtub Eesti välisminister Ukraina presidendi Leonid Kutshmaga, Kallase kohtumise Ukraina peaministri Jevgeni Martshukiga jääb Ukraina kaevurite streigi tõttu ära.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KLAAS

Eile esitles Tartu Ülikooli teabetalitus oma uut väljaannet «Tartu Ülikooli teatmik. Isikkoosseis ja struktuur. Kevad 1996.»

Rektor Peeter Tulviste ütles «Postimehele», et ülikooli teaduskondlik struktuur ei peaks enam muutuma ning et ülikool on külmutanud ka oma vahenditest loodavate õppetoolide rajamise.

«Postimehe» küsimusele, millises staadiumis on ülikooli struktuurireform, vastas rektor Tulviste: ta tahaks loota, et teaduskondlik struktuur enam ei muutu. Tulviste sõnul peaks see olema ülikooli elu üks kõige konservatiivsem külg.

Rektor selgitas, et viimastel aastatel on juhtunud palju: taastati usuteaduskond, tekkis sotsiaalteaduskond ja taastati filosoofiateaduskond. Siis aga filosoofiateaduskond rebenes ja selle tulemusel suurenes sotsiaalteaduskond oluliselt.

Vastuseks küsimusele, kas ülikoolil on kavas luua ka uusi õppetoole, vastas rektor, et õppetoolidega on oldud nii tagasihoidlikud kui vähegi võimalik. «Teeme seda hea meelega, kui kogu käivitamiseks vajalik raha tuleb väljastpoolt ülikooli. Need juhused aga on harvad.» Tulviste ei välistanud, et mõni õppetool võib ka ära kaduda.

Rektor lisas, et eilsest on ametis kaks uut dekaani. Filosoofiateaduskonna dekaani kohuseid täidab senine Eesti keele instituudi teadusdirektor Jaan Ross ja usuteaduskonna dekaani kohuseid Tõnu Lehtsaar.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KALDMAA

Eile astusid Pärnu linnakohtu ette Pärnu elanikud Veiko Paas (30), Vadim Jakimov (28), Raivo Salmistu (32) ja Sindis elav Arved Bauer (30). Kaitsepolitsei vahistas kohtualused möödunud aasta augustis ning neid süüdistatakse Läti kahe-latiste müntide võltsimises ja levitamises. Kohtus tunnistas end osaliselt süüdi vaid Veiko Paas, ülejäänud eitavad oma süüd.

Eeluurimise käigus kogutud materjalide põhjal väidab kaitsepolitsei, et möödunud aasta novembris-detsembris andis Veiko Paas Arved Bauerile joonised, mille järgi palus valmistada kaks valeraha vermimise seadet. Arved Bauer edastas joonised faksi teel Tartusse kellelegi Priidu-nimelisele isikule, kes soovitud seadmed ka valmistas. Need kujutasid endast kahte metallsilindrit. Ühe rahavermimisseadme tõi ta ise 1994. aasta lõpul Pärnusse Arved Baueri kätte, teise saatis umbes nädala pärast bussiga järele. Arved Bauer maksis «rahamasinate» eest 2500 krooni.

Umbes kolme nädala pärast tuli Veiko Paas tellitud seadmetele järele. Möödunud aasta jaanuarist märtsini valmistas Paas nende seadmetega oma kodus 2900 Läti kahelatist münti, umbes 400 ebakvaliteetset münti viskas ta minema.

1500 münti müüs Veiko Paas seni tuvastamata Arnoldi-nimelisele isikule ja 1000 münti Arved Bauerile, mille eest sai 5000 krooni. Arved Bauer omakorda müüs saadud valelatid 10000 krooni eest Raivo Salmistule, kes need 500-kroonise vaheltkasuga Vadim Jakimovile üle andis. Jakimov oli eelnevalt leidnud valelattidele läti rahvusest ostja, kellega kohtuti Pärnus. Kokku müüs ta 500 münti, peale selle soovis lätlane osta valelattide valmistamise tehnoloogiat. Selle eest nõuti talt 500 USA dollarit.

Läbiotsimise käigus leidis kaitsepolitsei Veiko Paasi kodust võltsitud kahelatiseid münte, valerahavalmistamise seadmed ja tulirelvaks ümber ehitatud Itaalia päritolu gaasipüstoli S,G.S.Domino 308. Vadim Jakimovilt võeti ära võltsitud kahe-latiseid münte.

Kohtus ütles Veiko Paas, et sai valeraha valmistamise seadmed ja valeraha Tallinnas autoturult ühelt Igori-nimeliselt tuttavalt, kelle kohta ta midagi rohkemat ei tea. Tema arvates olevat tegemist olnud zhetoonide valmistamise seadmega ja müntideks peetud esemed olevat tegelikult vaid zhetoonid, mida saab kasutada näiteks mänguautomaatides. Ise ta zhetoone valmistanud ei olevat ja nende valmistamise seadme ostnud vaid huvi pärast.

Ka ülejäänud kohtualused väidavad, et nende arvates olevat tegemist zhetoonidega ja valeraha levitamises nad end süüdi ei tunnista. Eeluurimisel antud tunnistusi süüalused osaliselt eitavad, väites, et nende saamiseks kasutas kaitsepolitsei vägivalda ja ähvardamist. Esimesel kohtupäeval jõudis kohus kuulata vaid süüaluste tunnistusi. Kohtuotsust võib oodata nädala teisel poolel. Süüdimõistmise korral võib kohtualuseid oodata rahatrahv või kuni kümme aastat vabadusekaotust.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Eile hommikul oli tulekahju Tartus Sassi tänavas. Tuletõrje kiire tegutsemine hoidis ära tule leviku puukuurilt kõrvalasuvale puust elumajale. Inimesed kannatada ei saanud.

Tartumaa häirekeskus sai väljakutse tulekahjule kell 9.48. Tarmekost paarsada meetrit linna pool aadressil Sassi 10 oli tules kahekorruseline puukuur. Juhtunust teatas häirekeskusele politsei, kes oli märganud taevasse tõusvat suitsu.

Tulekahjul käis neli tuletõrjeautot, kustutustöödega olid haaratud kaheksateist meest Tartu tuletõrje- ja päästeametist ning Luunja päästekompaniist. Pakaselise ilma tõttu jäätusid tuletõrjujate rõivad.

Tuletõrje rühmapealik Andres Smirnov ütles veel põleva ja paksu suitsu ajava puukuuri juures, et ilmselt võis tulekahju tekkida elektrijuhtmest, mille üks majaelanikest oli omavoliliselt alla kuuri vedanud. Juhtme otsas, mis lõppes kanakuudis, oli olnud lamp. «Kolm kana ongi tuleohvrid, inimesed viga ei saanud,» tähendas Smirnov.

Andres Smirnovi sõnul oli tuletõrje kohale saabudes puukuur kolmandiku osas leekides, kuid siiski oli tuli veel algstaadiumis ja selle kiire levik õnnestus peatada. Nii jäi täiesti puutumata kuurist vaid viie-kuue meetri kaugusel asuv kahekorruseline puust elumaja.

Nagu märkis jaovanem Gennadi Randoja, oleks kõik võinud hoopis hullemini minna. Näiteks kui tulekahju oleks puhkenud öösel ja tugeva tuulega.

Kolme linnu elu nõudnud tulekahju likvideeriti kell 13.01. Enne seda aga oli üks tuletõrjeauto kihutanud edasi Kotka tänavasse, kus pidi põlema furgoonauto. Häirekeskuse dispetsheri sõnul osutus too väljakutse siiski valeks: helistaja oli märganud, et auto ajab paksu tossu välja, ning helistanud tuletõrjesse. Kui tuletõrje kohale jõudis, oli ilmselt külma ilma tõttu tavalisest rohkem tossu välja ajanud auto ära sõitnud.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TIIU RITARI

Kagu-Eesti kontrolljoone äärsete valdade ja Seto Kongressi esindajad ning Põlva maavanem kohtusid jaanuari lõpus Tallinnas Riigikogu väliskomisjoniga ja kontrolljoone lihtsustatud ületamiseks moodustatud komisjoni liikmetega. Seto Kongressi vanematekogu peavanem Jüri Vaidla ütles «Postimehele», et lõpuks ometi tunnistasid välisministeeriumi kõrged ametnikud, et nad on setudele ja kogu eesti rahvale enam kui kolm aastat valetanud. Siiani kinnitati setudele, et Narva ja Jaanilinna elanike lihtsustatud piiriületamine on ebaseaduslik, mis kohe-kohe ära lõpetatakse, kuid nüüd tõdeti, et Narvas ja Jaanilinnas kehtivad valitsustevahelised erikokkulepped.

Setud ei ole narvakate peale kadedad, et nood saavad rahulikult oma asju ajada, kuid setud sooviksid, et ka Setumaa elanikud pääseksid ilma viisadeta üle piiri liikuma. Siiani on setudele Eesti välisministeeriumist vastatud, et see ei ole võimalik, kuna Venemaaga ei olevat võimalik kokku leppida. Jüri Vaidla arvab aga, et küsimus ei ole mitte Venemaas, vaid Eesti välisministeeriumis.

«1993. aastast peale oleme kõik kuulnud seda juttu, et Narvas kehtestatud kohalike elanike lihtsustatud piiriületamine on ebaseaduslik, et mingeid kokkuleppeid ei ole, kuigi Narvas käib nädalas umbes 12000 inimest lihtsustatult üle piiri,» räägib Vaidla. «Siiani Eesti ametnikud eitasid, et Narvas eksisteerib mingi erikokkulepe, kuigi setud teadsid, et niisugune kokkulepe on olemas, informatsiooni selle kohta saime Petseri administratsioonilt. Nüüd lõpuks siis öeldi ka meile välja, et tõesti, kokkulepe lihtsustatud piiriületamiseks Narvas tõesti eksisteerib, see sõlmiti juba 1992. aastal.» Kohtumisel rõhutanud välisministeeriumi ametnik Heiki Samel korduvalt, et see 1992. aasta kokkulepe olevat Savisaare valitsuse sõlmitud. «Mis tähtsust on sellel, et see on Savisaare valitsuse kokkulepe, tähtis on see, et niisugune valitsustevaheline kokkulepe on olemas ja et selline kokkulepe tuleks kohalike elanike lihtsustatud piiriületamiseks sõlmida ka Kagu-Eestis,» räägib Vaidla.

Kelle huvides on see, et Eesti välisministeerium tugevdab vene positsioone Eesti haldusalas ja nõrgendab Eesti positsioone Venemaa haldusalas, küsib Jüri Vaidla. Sest praegu pääsevad valdavalt lihtsustatult üle piiri liikuma venelased, eestlased lihtsustatult üle piiri ei pääse. Siiski on ka Kagu-Eestis lihtsustatult piirist ülekäimiseks tehtud mõned erandid. Kuidas ja milliste kokkulepetega, seda ei tea ei Vaidla ega kohalikud omavalitsused. Nii näiteks pääsevad vabalt üle piiri Piusa eriinternaatkooli õpetama Petseris elavad Piusa kooli õpetajad. Vaidla sõnutsi on need venelastest õpetajad, sest suures osas ongi Piusa koolis vene lapsed. Ka sel õppeaastal võeti Piusa kooli Pihkvamaa oblasti Petseri rajooni arenguhäiretega lapsed, asja aitas korraldada Võru haridusosakond. Veel saavad lihtsustatult piiri ületada igal reedel, laupäeval ja pühapäeval Lüübnitsa ja Kolpino vahel üks tund hommikul ja üks tund õhtul Kolpino elanikud. Needki on venelased, kes elavad Kolpino saarel ja kes oma elutähtsad esmavajadused saavad õiendatud Lüübnitsas. Miks neid erandeid ei ole võimalik laiendada ka Eesti setudele, kelle vanemad-sugulased elavad teisel pool kontrolljoont, ja miks peavad Venemaa haldusalal elavad eestlased käima salaja piiri ületades Eestimaal tööl, küsib Vaidla.

Valitsus on asja arutanud, muutunud ei ole midagi. 9. maist 1994 pärineb Mart Laari allkirjaga Eesti Vabariigi Valitsuse otsus nr. 303-k, kus olukorra normaliseerimiseks piirialadel kästakse Põlva ja Võru maavalitsusel välja töötada ettepanekud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kontrolljoone lihtsustatud ületamise korra kohta. 29. augustil 1995 arutati asja valitsuse istungil, protokollis nr. 60 märgitakse: «Välisministeeriumil koos teiste asjaomaste ministeeriumidega leida hiljemalt käesoleva aasta lõpuks lahendus Eesti ja Venemaa vahelise piiriületamisega seotud probleemidele.» Asja arutati ka 14. detsembril 1995. aastal valitsuse istungil, välisministeeriumil kästakse 10. veebruariks 1996 esitada valitsusele läbivaatamiseks asjakohane seadusaktide eelnõu.

Valitsuse otsusega moodustati komisjon lihtsustatud piiriületamisega tegelemiseks, selle komisjoni esimees on Märt Piiskop välisministeeriumist, kuid Vaidla arvates ei ole see komisjon koos käinudki, vähemasti on Vaidlat niimoodi informeerinud komisjoni liikmed.

Ka jaanuari lõpul peetud kohtumisel üritasid välisministeeriumi mehed rääkida üksnes pikaajaliste viisadega piiriületamisest, räägib Vaidla, kuigi viisad probleemi ei lahenda. Probleem on ju selles, et kohalikud elanikud ei pääse ühelt ega teiselt poolt omaste juurde, surnuaiale ega oma vara juurde. Viisaga saab üle piiri vaid teatud piiripunktides. Et pääseda otseteed paari kilomeetri kaugusel elavaid vanemaid vaatama, tuleks maha sõita mitukümmend kilomeetrit. Kui üle piiri peab sageli käima, saab pass kiiresti viisatempleid täis ja see ei ole lahendus, selgitab Vaidla.

Lahendus on teada, Narvas seda rakendatakse, kuid Kagu-Eestis ei taheta rakendada. «Kohalike elanike probleemid lahendab üksnes lihtsustatud lubadega piiriületuskord, kinnitab Vaidla.

Kõnealusel kohtumisel moodustati Eesti-Vene ühiskomisjon lihtsustatud piiriületamise kehtestamiseks. Komisjoni kuulub neli Eesti poole piiriäärsete valdade elanike esindajat ja neli Vene Föderatsiooni esindajat.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1996