/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/02/29/22827t1h39bd.jpg)
Neljapäeval ilmuvad viis üleriigilist ajalehte protesteerivad justiitsminister Rein Langi algatusel riigikogusse jõudnud ja mitmeid eriarvamusi tekitanud nõndanimetatud allikakaitse seaduseelnõu vastu valgete külgedega.
Suured ajalehed protestivad eelnõu vastu valgete külgedega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehes, Eesti Päevalehes, Õhtulehes, Eesti Ekspressis ja Maalehes ilmub vähemalt üks trükivärvist puutumata külg.
«See, kas tegemist on esikülje või mõne teise küljega, sõltub ajalehe varasematest reklaamimüügi kokkulepetest. Postimehe esikülg on valge,» kinnitas BNSile Postimehe peatoimetaja Merit Kopli.
Ajalehtede valgete külgede protestiaktsiooni tingis ka asjaolu, et neljapäeval esineb justiitsminister Rein Lang külalisena ajakirjanike liidu kongressil, kus ta püüab liidu liikmeid väidetavalt veenda «allikakaitse» seaduseelnõu toetama.
Parlamendi õiguskomisjon saatis esmaspäeval riigikogu ette esimesele lugemisele palju eriarvamusi tekitanud eelnõu, mis annab ajakirjanikele õiguse tugineda allikakaitsele.
Riigikogu pressitalituse teatel avaldati komisjoni istungil arvamust, et 7. aprillil parlamendi ette jõudev eelnõu vajab edasise menetlemise käigus muutmist. Selleks, et kooskõlastada osaliste seisukohti, soovib komisjon moodustada töörühma.
Justiitsminister Rein Lang ütles istungil, et praegu on allikakaitse seadusandluses puudulikult reguleeritud ning seda käsitleb vaid ringhäälinguseadus, mis puudutab ringhäälingujaamade tegevust ja võimaldab kohtul allika tuvastamist ka tsiviil- ja haldusmenetluses. Eelnõuga laieneks allikakaitse kogu meediale ning võimaldaks kohtul allikat tuvastada kriminaalmenetluses ja raskete kuritegude korral, mille eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus kaheksa või enam aastat.
Ajalehtede liitu esindanud Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Tarmo Vahter pidas eelnõus määratletud kuritegude kataloogi liiga laiaks ning leidis, et see ei taga allikakaitset tegelikult põhjendatud juhtudel.
Justiitsministeeriumi teatel on valitsuse algatatud eelnõu eesmärk tagada ajakirjanikele õigus loobuda allikakaitsele tuginedes kohtumenetluse käigus ütluste andmisest. Väljaspool kohtumenetlust ei tohi ajakirjanik avaldada teavet andnud inimese soovi korral tema identiteeti, muudel juhutudel on informaatori isiku avaldamine ajakirjaniku enda otsustada.
Lisaks allikakaitse reguleerimisele peaks eelnõu tugevdama isiklike õiguste, nende seas kehalise ja eraelulise puutumatuse ning inimese hea nime kaitset. Muudatus võimaldaks kohtutel mõista mittevaralise kahju hüvitamisel välja ka preventiivset kahjuhüvitist, et mõjutada kahju tekitajat sellistest tegudest edaspidi hoiduma.
Seni on mitmed meedia- ja õiguseksperdid eelnõu teravalt kritiseerinud.