Poisid ootavad õpetajalt eriti suurt pühendumist

Laagri kooli 9. klassi poisid: «Oleme kogu aeg koos, meil pole klatši, kui on midagi, mis ei meeldi, ütleme otse välja ja unustame.» Klassijuhataja Toomas Artma (paremal kollases): «Kui keegi väga «ässama» hakkab, pannakse ta paika, ja vastupidi – kui keegi tagaplaanile jääb, kutsutakse enda sekka.» Foto: Andres Haabu

SOOPÕHINE KLASS: poisteklassis on lärmi rohkem, aga poisid hoiavad omavahel kokku ja tülid lahendatakse lihtsalt; tüdrukuteklassis õpitakse väiksema vaevaga, kuid klassi õhkkonda kipuvad segama omavahelised suhted.

Poiste ja tüdrukute õpitulemused näitavad, et poisid jäävad tüdrukutest maha juba algkoolis, sest nad õpivad tüdrukutest hiljem lugema, ei saa aktiivselt tunnis kätt tõstvate tüdrukute kõrval piisavalt õpetaja tähelepanu ning poiste mahajäämus jääb õigel ajal märkamata.

Mõned nädalad tagasi avaldatud kevadised riigieksamitulemused näitasid taaskord, et poiste eksamisooritus on tüdrukute omast nõrgem enamikus ainetes. Vaid suhteliselt väiksema arvuga eksamisooritajatega füüsikas, geograafias, inglise ja saksa keeles on poisid tüdrukutest paari punkti võrra parema keskmisega.

Eesti keeles ja matemaatikas oli riigieksami punktisumma tüdrukute kasuks 6-7 punkti. Põhikooli lõpus on vahe veel suurem. Innove õppekava- ja eksamikeskuse nõuniku Einar Rulli sõnul tähendab gümnaasiumi lõpu tulemuste vahe vähenemine ilmselt ka seda, et gümnaasiumisse nõrgemad poisid ei jõua.

Kui põhikoolis on kõigis Eesti koolides poisse 300-500 rohkem kui tüdrukuid, siis gümnaasiumiosas on juba 1000 tüdrukut rohkem kui poisse.

Emakeeles on testitulemuste vahe märgatav juba 3. klassis ning see küll väheneb, kuid jääb 9. klassi lõpuks ikka märgatavaks, samas matemaatikas tulevad suuremad vahed põhikooli lõpuks.

Rahvusvahelised uuringud, millele Rull viitas, väidavad, et poiste hädad saavad alguse juba rääkima õppimise ajal. «Keele õppimine toimub 12-16 kuu vanuses ning hiljem see aeglustub, kusjuures poisid jäävad sageli keele õppimisel tüdrukutest maha ning edasi lasteaias tekib seetõttu vahe sotsiaalses ja emotsionaalses arengus,» rääkis Rull.

«Poisid on eriti algkoolis aeglasemad ja tüdrukud julgemad, tõstavad kätt,» rääkis Laagri lasteaed-põhikooli õppealajuhataja Merike Terepson. «Poisid võivad nii märkamata jääda, kuigi hea õpetaja suudab kõiki märgata,» lisas ta.

«Poisid kukuvad koolist välja mitte sellepärast, et nad on nõrgad, vaid seepärast, et nende nõrk lüli on avastamata jäänud,» ütles vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen.

«Kui me ei pööra poiste keele- ja lugemisoskuse arengule õigel ajal tähelepanu, diskrimineerime sellega tüdrukuid, kellel ei õnnestu hiljem leida enesega võrdväärset abikaasat,» vaatas Rull probleemi laiemalt.

Poiste koolis kehvema toimetulemise taga on sageli pere sotsiaalsed ja majanduslikud mured.

Rull viitas rahvusvahelistele uuringutele, mille järgi on ka sellises olukorras poisid haavatavamad kui tüdrukud. «Sõltuvalt kodustest oludest võivad ka andekad poisid teistest maha jääda,» lausus ta. Kui kehvematest oludest ja vähesema peretoega tüdruk jääb põhikooli lõpuks samade eeldustega tüdrukust poolteist aastat arengus maha, siis poiste puhul on see vahe kaks ja pool aastat.

Tavakoolid ei suuda nii vähese raha kui ka väheste oskuste tõttu pakkuda piisavat abiõpet ja muud tuge.

Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooli õppealajuhataja Eda Laidmets tõi oma koolist näiteks, et sinna tuli poiss, kes oli tavakoolis saanud mitu aastat õppida väikses abiklassis, aga kui üks laps koolist lahkus, ei olnud seal enam piisavalt õpilasi, et väikest klassi üleval pidada. Suures klassis poiss enam hakkama ei saanud, huvi õppida kadus, hinded langesid, kuigi ta võiks tavakoolis väikeses klassis hästi areneda.

Poistele põnevust, tüdrukutele töövihik

Nii Rull kui ka koolijuhid tõdesid, et poisse ja tüdrukuid ei saa ühtemoodi õpetada. «Tüdrukud on paremad tekstide, poisid aga piltide ja graafikute tõlgendamises,» nimetas Rull. «Poiste jaoks peab õppimine olema mänguline, võistluslik, aga nad jätavad õppimise pooleli, kui näevad, et saavad juba enam-vähem aru ja neile suuremaid eesmärke ei ole seatud,» lausus ta.

«Praegune õppesüsteem on tüdrukute poole kaldu,» tõdes Nigesen.

«Tüdruk ei löö nii kiiresti käega kui poiss,» nimetas oma kogemuste põhjal Vastseliina internaatkooli direktor. «Poiss jätab kergemini kooli minemata.»

Vastseliina kooli satuvad lapsed, kellel on käitumis- ja õpiraskused ja enamasti on need poisid – 33st vaid kuus on seal tüdrukud. Direktori sõnul on alati poisse rohkem olnud, aga poiste osa on viimasel ajal kasvanud.

Ka Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukoolis on kaks kolmandikku õpilastest poisid. «Enamik on meil autistlike joontega lapsed ja mingil põhjusel on autistid enamasti poisid,» lausus Laidmets.

Poisid ja tüdrukud eraldi klassis

Kui näiteks Inglismaal on eriti hinnatud poiste erakoolid, siis Eestis on vaid mõned koolid, kus poisse ja tüdrukuid eraldi klassides õpetatakse.

«Meil pole aastate jooksul poisse koolist välja langenud,» võis Nigesen kinnitada, kuid ta möönis, et poisteklasside õpitulemused on tüdrukuteklassidest siiski keskmiselt kehvemad. «Aga see vahe pole suur,» lisas ta.

Alles üheksandat aastat tegutsevas Laagri koolis on poiste ja tüdrukute ning segaklassid. «Oleme kindlad, et vähemalt 1.-3. klassis peaksid poisid ja tüdrukud eraldi õppima, seal on areng ja tempo olulised,» ütles õppealajuhataja Terepson. Õpetaja Artma lisas, et isegi 4. klassini oleks parem eraldi olla. «Alles 5. klassis hakkavad poisid tüdrukutele järele jõudma,» tõdes Artma oma kogemuste põhjal.

Kuna enamik õpetajaid koolis on naised, on neilgi võtnud aega, et harjuda just ainult poisteklassidega. Ka vanalinna hariduskolleegiumis, kus poiste ja tüdrukute eraldiõppe kogemus on juba pikaajaline, tuli koolijuhi Nigeseni sõnul algul sellega harjuda ja algaastatel säeti nii, et pärast poisteklassi saaks klassijuhataja kindlasti tüdrukute klassi juhatada.

Nii ühes kui teises soopõhiste klassidega koolis on aga ka õpetajaid, kes eelistavad pigem poisteklasse. Tüdrukuteklassis tuleb õpetajal sageli lahendada lõputuid tüdrukute omavahelisi suhteprobleeme.

«Poisteklassis pole intriige, poisid pigem virutavad korra, aga siis on ka konflikt möödas,» rääkis Nigesen.

Laagri kooli 9. klassi poisid rääkisid, et nad on omavahel pidevalt koos, et nad tülitsevad harvem kui tüdrukute klassis ja kooligi tulevad nad heameelega just võimaluse pärast oma klassi poistega koos tegusteda.

«Meil pole klatši, ütleme otse välja, kitumas ei käi ja probleemid lahendame pigem omavahel,» iseloomustasid poisid end. Poisid tõdesid, et õpetajatel, eriti uutel on nendega kindlasti raske, sest õpetaja pannakse tõsiselt proovile. Poiste sõnul tahavad nad katsuda, kas õpetaja ikka on valmis end neile pühendama ja neist tõesti hoolib.

Enamik Laagri kooli 9. klassi poistest tahab edasi gümnaasiumi minna ja õpetaja Artma sõnul läksid ka eelmisel aastal Laagri põhikooli poisteklassi lõpetanutest enamik gümnaasiumi ja paljud said sisse ka Tallinna kesklinnakoolidesse.