Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Kutse meelerännakutele mitmesuguste loodushelidega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Saaremaa rand.
Saaremaa rand. Foto: AFP / Scanpix

Tema nimi on Ivar Vinkel. Seljakotis on tal salvestusaparatuur ja oma retkede saaki annab ta vahetevahel välja plaatidel, mida on kogunenud juba kümmekond. Uusim neist annab võimaluse rohkem kui tunni kuulata Saaremaal rahulikult randa tulevaid laineid.

Leidub hulk inimesi, kes vajavad neid konserveeritud keskkonnahelisid. See aitab tasakaalu leida, värskendab linnarabelemises loksutatud meelt või võimaldab meelerännakuid kohtadesse, kuhu ise naljalt ei satu.


Loodusemuusika ja tähelepanuosutus loomuliku keskkonna helidele ei ole Ivar Vinkelile mitte üksnes kirg, vaid nüüd juba ka töö. Alates 90ndate keskpaigast sääraste lindistamistega tegelenud mees töötab Tallinna Ülikoolis. Kunstide instituudi rakendusloome osakonna vibroakustilise teraapia projektijuht kõlab tema tiitlina küll keeruliselt, nii nagu ka poolelioleva magistritöö teema, mis viitab looduskeskkonna ja emotsioonide seoste uurimisele, kuid asja sisu peaks olema mõistetav igaühele.


Koos Rein Maraniga on tal kõrgkoolis ka loengusari «Loodus inspiratsiooniallikana».
«Mind on hakanud järjest enam huvitama küsimus, miks keegi üldse häält teeb, kuidas heli tekib. Eriti aga tuule ja veega seonduv – need on pidevas liikumises,» räägib Vinkel ja selgitab, et vesi ja tuul muudavad maakera pinda, vesi on organismides ideaalne toitainete transportija. Mõlema tekitatud heli on ääretult rikkalik.


Kunagisest metsas niisama uitajast on nüüd saanud elu saladuste üle imestaja, uurija ja võib-olla ka ärataja. Rohkem kui korra mainib Ivar Vinkel meie vestluse jooksul kanada helilooja Raymond Murray Schaferi nime ja ideesid. 1970ndate lõpus kirjutas see mees raamatu «Maailma häälestus», kus ta käis välja mõtte helimaastikest ning vaagis sügavalt inimese ja tema kuuldava looduskeskkonna suhet.


Sellest hakkasid hargnema mitmed teadusprojektid ja keskkonnahelidega seonduvad teosed. Schaffer pakkus välja sellise mõiste nagu skisofoonia, millega ta tähistas heli ja tema allika lahutamist või heli eraldamist neist tingimustest, kus ta tekkis.

Jäädvustatud ja tehniliste vahenditega võimendatud heli hakkaks nagu elama mingit oma elu ning nõnda teiseneb ja muutub kogu see kontekst, milles heli alguses toimis.


Kusagil selle kunstliku ja loomuliku piiril peab paratamatult tegutsema ka Ivar Vinkel ning ta on selle paratamatuse endale teadvustanud. Ta tunnistab, et kui on mikrofonid mõnel kevadisel varahommikul Matsalu rannaäärses metsas üles seadnud, siis ei huvita teda mitte niivõrd hääletekitaja linnu isik, kuivõrd selle koha ja aja terviklik emotsioon, milles on osalised kõik linnud ja loomad, kelle hääl salvestusele talletub.


Ühel niisugusel salvestusel olevat linnutundjad loetlenud 21 liigi häälitsusi, kuid mitte see pole kõige olulisem. Tähtsad on hiljem kuulajas tekkivad võnked, resonantsid ja vibratsioonid, kuuldava psüühiline mõju inimesele. Umbes nagu muusika puhul. Aastaid tagasi köitis Vinkelit väga ambient-muusika.


Häälteuurija sõnul on vaja mõista, kuidas inimene tajub heli kaudu keskkonda. Just seepärast on ta viimastel aastatel palju lugenud ja püüdnud mõista. «Ma ei püüa leiutada jalgratast, kuid ehk võimaldab mu tegevus sõna kaasa öelda,» lausub ta tagasihoidlikult. «Ma tahan, et inimesed kuulates mõtleksid millelegi enamale kui lihtsalt meeleolule.»


Vinkel teab, et salvestusi, mida ta on aastate jooksul plaatidena välja andnud, kasutatakse rehabilitatsioonikeskustes, kujutlusmatkadel, inimeste ilmaletulekul, muusikateraapias või lihtsalt looduse tundma õppimiseks.


Paar aastat tagasi ilmunud CDd kolme varahommikuse linnukontserdiga Matsalus peab mees oma õnnestunuimaks plaaditervikuks. Üle 1200 eksemplari on ta aga müünud lainetesalvestust Saaremaalt Panga panga alt. Välismaalt saadud reageeringud annavad aimu ka laiemast levikust kui siinne kamar.


Aastatega on muutunud see, mida helidetooja oma matkadel jahib, keerulisem aga olevat ka puhta looduse leidmine – merel kostab rohkem laevamüra ning Matsalu plaadi alguses on näiteks selgesti kuulda automürin. Tsivilisatsioon tungib kõikjal peale.


Ootamas on Ivar Vinkelil veel hulk salvestusi looduse helimustritega, huvitavate helipiltidega. Ta ei kiirusta. Selle loodusmuusika jõudmine kuulajani võib võtta aega, sest ka selle jäädvustaja väidab ennast alles teel olevat. Ta otsib, nagu paljud inimesed otsivad. Vastuseid leiab loodusest, selle helide kaudu.


See kõik tundub nii käepärane, mine vaid ja kuula. Miks mitte proovida.

Loodusplaat


«Mere randumine Undva panga all»

Salvestised teinud Ivar Vinkel 30.06.2007 õhtul ja 20.08.2007 hommikul
Kaassõna Jaan Tättelt
2008

Märksõnad

Tagasi üles