Jäädvustatud ja tehniliste vahenditega võimendatud heli hakkaks nagu elama mingit oma elu ning nõnda teiseneb ja muutub kogu see kontekst, milles heli alguses toimis.
Kusagil selle kunstliku ja loomuliku piiril peab paratamatult tegutsema ka Ivar Vinkel ning ta on selle paratamatuse endale teadvustanud. Ta tunnistab, et kui on mikrofonid mõnel kevadisel varahommikul Matsalu rannaäärses metsas üles seadnud, siis ei huvita teda mitte niivõrd hääletekitaja linnu isik, kuivõrd selle koha ja aja terviklik emotsioon, milles on osalised kõik linnud ja loomad, kelle hääl salvestusele talletub.
Ühel niisugusel salvestusel olevat linnutundjad loetlenud 21 liigi häälitsusi, kuid mitte see pole kõige olulisem. Tähtsad on hiljem kuulajas tekkivad võnked, resonantsid ja vibratsioonid, kuuldava psüühiline mõju inimesele. Umbes nagu muusika puhul. Aastaid tagasi köitis Vinkelit väga ambient-muusika.
Häälteuurija sõnul on vaja mõista, kuidas inimene tajub heli kaudu keskkonda. Just seepärast on ta viimastel aastatel palju lugenud ja püüdnud mõista. «Ma ei püüa leiutada jalgratast, kuid ehk võimaldab mu tegevus sõna kaasa öelda,» lausub ta tagasihoidlikult. «Ma tahan, et inimesed kuulates mõtleksid millelegi enamale kui lihtsalt meeleolule.»
Vinkel teab, et salvestusi, mida ta on aastate jooksul plaatidena välja andnud, kasutatakse rehabilitatsioonikeskustes, kujutlusmatkadel, inimeste ilmaletulekul, muusikateraapias või lihtsalt looduse tundma õppimiseks.
Paar aastat tagasi ilmunud CDd kolme varahommikuse linnukontserdiga Matsalus peab mees oma õnnestunuimaks plaaditervikuks. Üle 1200 eksemplari on ta aga müünud lainetesalvestust Saaremaalt Panga panga alt. Välismaalt saadud reageeringud annavad aimu ka laiemast levikust kui siinne kamar.