Eesti sai rahvusvahelises eakate heaolu indeksis kõrge koha

Eakad. Foto: Caro / Scanpix

Eesti sai eile avalikustatud rahvusvahelise organisatsiooni HelpAge International eakate vanuseindeksis 91 riigi võrdluses 29. koha.

Uuring käsitleb eakatena üle 60-aastasi inimesi ja riike, kus eakatel on hea oma vanusepõlve veeta. Uuringu andmetel 0,3 eestis miljonit üle 60-aastast inimest ehk 23,2 protsenti rahvastikust.

Tööhõive ja hariduse kategoorias sai Eesti 91 riigi seas kõrge kaheksanda koha. Tööhõive 55-64-aastaste inimeste seas on Eestis 53,8 protsenti. Eakate harituse tase on 87,5 protsenti, mis näitab uuringus, kui suurel osal üle 60-aastastest inimestest on kesk- või kõrgharidus.

Sissetulekute kindluse kategoorias sai Eesti 35. koha. Pensionisaajate osakaal on Eestis uuringu järgi 128,2 protsenti. Uuringu metoodika arvestab pensionisaajate osakaalu üle 65-aastaste inimeste seas ning kui pensionisaajate osakaal ületab indeksis 100 protsenti, näitab see, et inimesed hakkavad saama pensioni varem kui 65-aastaselt. Eakate vaesuse määr on Eestis 4,5 protsenti. See näitab üle 60-aastaste inimeste osakaalu, kelle sissetulekud on vähem kui pool riigi keskmisest. Suhtelise heaolu osakaal eakate seas on 74,5 protsenti, see näitab üle 60-aastaste inimeste sissetulekute ja tarbimise taset võrreldes riigi keskmisega. 

Eakate tervise kategoorias sai Eesti 58. koha. Eestis on 60-aastasel inimesel oodatavalt jäänud elada veel 22 aastat ning tervena elada jäänud aastaid on 16,2. Oodatav eluiga 60-aastasena on Eestis keskmiselt 1,5 aastat väiksem ja tervena elada jäänud aastaid 1,4 aastat vähem kui Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikides keskmiselt. Psühholoogilise ja vaimse heaolu indeks on Eestis 67,1 protsenti. See näitab nende eakate osakaalu, kes näevad oma elul mõtet ja tunnevad ennast vajalikuna.

Kõige halvema tulemuse sai Eesti sotsiaalse kaasatuse kategoorias, kus Eesti on 91 riigi arvestuses 62. kohal. Sotsiaalseid kontakte on 80 protsendil Eesti eakatest, mis tähendab, et neil on sõpru või sugulasi, kelle peale nad saavad häda korral loota. Füüsilise turvalisuse osakaal eakate hulgas on 54 protsenti, see näitab nende üle 60-aastaste inimeste osakaalu, kes tunnevad ennast oma kodukandis öösel väljas liikudes turvaliselt. Tsiviilvabaduse indeks on Eesti eakate seas 60, see näitab nende eakate osakaalu, kes on rahul valikuvabadusega oma elus. Kõige vähem on Eesti eakad rahul ligipääsuga ühistranspordile, sellega on Eestis rahul vaid 45 protsenti üle 60-aastastest inimestest. 

Kui praegu on Eestis üle 60-aastasi inimesi 23,2 protsenti elanikkonnast, siis uuringu andmetel tõuseb selliste inimeste osakaal 2050. aastaks 32,4 protsendini.

Globaalne vanuseindeks (Global AgeWatch Index) koostas pingerea Maailma Terviseorganisatsioonilt pärinevate andmete järgi, kuid võrdluses kasutati ka sissetulekut, tervist, haridust ja tööhõivet.

Eesti asus Balti riikidest kõrgeimal, 29. kohal ning Läti ja Leedu asusid vastavalt 45. ja 50. kohal.

Esikolmiku moodustasid Rootsi, Norra ja Saksamaa ning neile järgnesid Holland, Kanada, Šveits, Uus-Meremaa, Ameerika Ühendriigid, Island ja esikümne viimasele kohale platseerus Jaapan. 

Nimekirja kolm viimast kohta täitsid Pakistan, Tansaania ja Afganistan, mis asusid vastavalt 89., 90. ja 91. kohal.

Eesti naabritest asus Soome 15. ning Venemaa 78. kohal. 

Eesti asus pingereas Costa Rica ja Panama vahel.