Kahe ja poole miljardi eest soove, poole miljardi eest tegelikkust

Foto: Repro

Majandusministeeriumis on lõpusirgel järgmise seitsme aasta transpordiinvesteeringute nimekirja koostamine. Jätkatakse nendel suundadel mis praegugi, Saaremaa silla, Lasnamäe trammi ja 4-rajalise Tartu maantee unistused võib aga lähiaastateks maha matta.

Majandusministeeriumis on valminud nimekiri suurtest transpordiobjektidest, mille seast teha valik mida ehitada aastatel 2014-2020 ja mida mitte. Ajaraamistik näitab suuresti Euroopa Liidu järgmist eelarveperioodi ehk just sealt peaks tulema suurem osa rahast.

Kontseptuaalselt, nagu tunnistab ministeerium ka ise, võib seda nimekirja võtta kui „Kirja Jõuluvanale, see pole mingi garantiikiri, vaid pigem ongi püütud üles tähendada kõik mis kusagilt läbi jooksnud või mida keegi soovib ehitada: läbivaadatud on erinevad arengu- ja hoiukavad, küsitud ettepanekuid erinevatelt omavalitsustelt ja teistelt partneritelt, olgu nendeks siis lennujaam, raudtee või muud transpordivaldkonnaga seotud asutused ja inimesed.

Nii on nimekirjas objekte seinast seina, siia alla käivad nii maanteed, raudteed, lennundus, merendus, ka kohalike linnade teed ja tänavad, Tallinn-Tartu maanteest kuni Haabersti ristmiku, Pärnu uue silla ja Lasnamäe trammiteeni välja. Iga objekti kohta on olemas ka selle ehitamise hind, mitte küll komakoha täpsusega loomulikult, aga suurusjärk ikka.

Samuti on tabelist välja jäänud mõned üksikud võimalikud algatused, näiteks riigi poolne praamide osta saarte ja mandrite vahele, aga suures on osas on siin siiski kõik kirjas. Ükshaaval neid projekte üles lugema pole mõtet, tabel siin samas kõrval, küll aga saab teha mõned üldistused ja mõned järeldused.

Esiteks soovide (mida tahaks ehitada) ja tegelikkuse vahel on hiiglaslikud, peaaegu viiekordsed käärid. Ehitada tahaks 2,5 miljardi euro eest, aga raha on natuke üle poole miljardi. Kusjuures selle 2,5 miljardilise soovi ees pole sellised suurprojekte nagu Rail Baltic, uus jäämurdja või Saaremaa sild. Viimaste puhul ongi juba ette arvestatud, et rahastamine peab käima teistmoodi ja teistest allikatest kui muud transpordiehitused.

Teiseks, kuna Saaremaa silda juba sai mainitud, siis võib üsna julgelt öelda, et see on lisatud nimekirja moe pärast. Tegelikult keegi ei eeldagi, et seda silda hakatakse ehitama. Kui kõigi ülejäänud projektide puhul on kirjas rahastamisallikas ja vaidlus käib selle üle, kas mahub või mahu sisse, siis Saaremaa silla puhul pole sedagi ja pole isegi näha kuskohast silla raha võiks tulla.

Kolmandaks, Tallinn-Tartu maanteega läheb nii nagu Postimeeski on viimastel kuudel paar korda kirjutanud. Raha on olemas ja üsna tõenäoliselt jätkub 4-realise maantee ehitus Kosest edasi kuni Võõbuni, aga sealt edasi Mäoni või Mäost Tartusse – unustage ära, raha lihtsalt pole.

Neljandaks, tabelisse on lisatud ka nostalgiaprojekte a la Tallinn-Haapsalu raudtee taastamine, aga sellegi puhul kehtib lihtne reegel, et see läheb lihtsalt nii kalliks (arvestatud on 53 miljonit eurot), et kui valida, siis tooks see kaasa põhimõtteliselt igasuguste teiste tööde peatamise mujal raudteel. Aga kui on valida Tallinn-Tartu, Tallinn-Keila või Tallinn-Paldiski raudtee versus Tallinn-Haapsalu raudtee, siis mismoodi oleks võimalik ratsionaalselt põhjendada Haapsalu eelistamist?