:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2013/09/26/2406786t1h8c08.jpg)
Sotsiaalministeeriumi tabas ennenägematu protestikirjade tulv, kui ministeerium oli toetanud 30 000 euroga projekti «Erinevus rikastab», mille pereteemalisel avaüritusel tõusis fookusesse homoteematika.
Sotsiaalministeeriumi tabas rekordiline protestikirjade tulv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanter sai 750 kirja, kus inimesed teatasid, et nende kui maksumaksja raha kulutamine seesuguse propagandistliku ürituse toetamiseks on neile sügavalt vastuvõetamatu.
Kanter tunnistas, et tema nelja ministeeriumis töötatud aasta jooksul on see rekordiline kirjade hulk, mis on saabunud. Ta lisas, et samas pole kunagi varem saabunud ka nii palju toetust: sotsiaalminister sai projekti «Erinevus rikastab» tegevustele 411 toetajaga petitsiooni.
Kui palju protestikirju sai sotsiaalminister reformierakondlane Taavi Rõivas, seda ei õnnestunud ministeeriumi pressiesindajal välja uurida, sest Rõivas oli eelmise nädala lõpus pressiesindaja sõnul hõivatud ning viibib sel nädalal komandeeringus USAs.
Protestivaid inimesi pahandas, et sotsiaalministeeriumi 30 000-eurose toetuse abil korraldati 9. septembril Tallinnas Solarise kontserdimajas pereteemaline üritus, kus avafilmina näidati linateost geipaarist ning otsiti toetust Eesti LGBT Ühingule.
Protestikirjade hulk ulatub tuhandetesse
Protestikirjade aktsiooni eestvedaja Varro Vooglaid, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhataja, kinnitas, et sihtasutus sai koopiaid kindlasti rohkem kui tuhandest protestikirjast, mille inimesed olid lähetanud kas minister Rõivasele või Kanterile.
Protestivaid inimesi pahandas, et sotsiaalministeeriumi 30 000-eurose toetuse abil korraldati 9. septembril Tallinnas Solarise kontserdimajas pereteemaline üritus, kus avafilmina näidati linateost geipaarist ning otsiti toetust Eesti LGBT Ühingule.
Kanter, kes ise perepäevast osa võttis, ütles, et tegemist oli kultuurse ja rahumeelse üritusega, mille eesmärk oli esiteks suurendada teadlikkust, et on olemas erinevaid perekondi, ja teiseks suurendada nende suhtes mõistmist ja sallivust.
Kanter, kes saatis kõigile protestikirja läkitanuile vastuse, lausus, et need kirjad ei tulnud talle üllatusena. «Eesti inimesed on juba päris palju hakanud kasutama sõna- ja väljendusvabadust,» nentis ta.
«Kui on aktiivseid eestvedajaid, on võimalik inimesi kaasa haarata. Kevadine petitsioon [homoabielude vastu, mis kogus üle 38 000 allkirja] on üks näide sellest.» Ta lisas: «Pean oluliseks, et inimesed oma meelsust väljendades ja oma õigusi kasutades samamoodi jälgiksid, et seda tehes teiste gruppide või isikute õigused ei saaks riivatud.»
SAPTK juht Vooglaid tõdes, et «sedavõrd paljude inimeste protestikirjaga ministeeriumi poole pöördumine näitab selgesti, et mida enam riigiametnikud hakkavad teenima meie kultuurile võõraid ja selle alustega vastuolus olevaid ideoloogilisi huve, seda enam kaugenevad nad meie rahvast – ja lõhe lihtsate inimeste ja avaliku võimu vahel aina kasvab».
Kanter: ühiskonnas napib teadmisi võrdsest kohtlemisest
Kanter järeldas sadadest protestikirjadest, et Eesti ühiskonnas tuleb suurendada teadmisi võrdse kohtlemise valdkonnas, «sest probleem sallivusega, eriti homoseksuaalsete inimeste suhtes, on meil ilmselgelt väga suur».
Ta lisas, et OECD raporti kohaselt on Eesti OECD riikide hulgas kõige ebatorelantsem ning viimase kolme aastaga on ühiskond muutunud pigem ebatolerantsemaks. LGBT gruppide suhtes on Eestis tolerantsuse tase OECD riikide seas madalaim: neid toetab 14 protsenti Eesti inimestest.
Madala toetuse põhjus seisneb Kanteri väitel inimeste vähestes teadmistes, mistõttu teavitustegevust oleks vaja oluliselt suurendada. «Ma leian, et ebatolerantsus on ühiskonna heaolu ja julgeoleku risk ning oluline on tagada kõikide inimeste võrdsed õigused,» lisas ta.
Vooglaid ütles väikest tolerantsusprotsenti kommenteerides, et ta ei ole nõus homoaktivistide ja nende huvides tegutsevate ametnike sallivuse kontseptsiooniga, millest lähtuvalt tembeldatakse sallimatuks kõik inimesed, kes ei nõustu traditsioonilistest moraalsetest tõekspidamistest lahti ütlema ning pidama homoseksuaalset käitumist igati normaalseks ja moraalseks.