Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
/nginx/o/2013/09/23/2397556t1hf629.jpg)
18 valda ja linna panevad pärast valimisi leivad ühte kappi ja neist jääb alles seitse 3400-10 000 elanikuga valda. 16 aasta jooksul on ühinemisprotsessi läbi käinud 68 valda ja neist on tekkinud ja tekkimas 29 senisest suuremat valda. 2013. aasta ühinemistel tekivad kõige suuremad, ligi 10 000 elanikuga vallad Põlva- ja Viljandimaa keskuses ja selle ümber. Postimees käis vaatamas, kuidas valmistuvad ühinemiseks neli Viljandi ümbruse valda, kus ühest vallamajast teise sõiduks kulub praegu 10-15 minutit.
Saarepeedi rahva- ja vallamaja esine park oli täis langetatud oksi ja ette oli valmistatud ka plats, kuhu septembri lõpus väikevalla lõpupeol püstitatakse Saarepeedi valla 22 aastat meenutava jääv mälestuskivi. Saarepeedi valda on viimased aastad juhtinud naine – Salme Koplikask.
Naiselikku kätt on ühinemise eel näha ka teisel pool Viljandit Paistu vallas, mida 14 aastat on juhtinud Ene Saar. 20. augustil istutati valla-, sotsiaal- ja raamatukogumajade ning külaplatsi juurde 13 sorti sirelid ja paigutati Paistu valla 22aastast ajalugu meenutav stend ja pink.
Ühinemise «peiude»– Pärstit on 20 aastat juhtinud Erich Palm ja Viiratsit viimased neli aastat Sulev Kannimäe - juures niisugust iluaskeldamist ei paista, kuigi ka nende vallamajade esised ja muu kaasavara, koolid, lasteaiad, sotsiaalmajad on kenasti hooldatud.
Ühinemisläbirääkimistel on kokku lepitud, millised investeeringud tuleb esimeses järjekorras teha. Kõigil on seal nimekirjas hulk teid, aga Pärstil, Saarepeedil ja Viiratsil ka lasteaedu, rahvamajasid, raamatukogusid.
«Kuinelja aastaga kõik investeeringud ära teeme, mis lubatud, siis muud küll ei jõua,»tõdes Viiratsi vallavanem. Liigseid laene, mis ühendvalla umbes 9miljonilist eelarvet pingestama võiks hakata, ühelgi neljast pole.
Kui neli valda 2010. aastal lõpuks lõpuni jõudnud ühinemisläbirääkimisi alustasid, oli üks esimesi põhimõttelisi küsimusi, mis otsustati, et kõik senised valdade ametnikud võivad ühisvallas edasi töötada, kui on valmis vajadusel juurde ja ümber õppima.
Vallajuhtide endi asjus on kokku lepitud, et kõigil on võimalik asuda uues vallas tööle osakonnajuhatajana – kas majanduse, finantside, hariduse- ja kultuuri- või sotsiaalalal. Iga vallavanem saab ühtlasi kuue kuu lahkumiskompensatsiooni arvestades kahe aasta keskmist palka. Näiteks Saarepeedil, kus vallavanem tänavuse kevadeni alla 1000 euro kuus teenis ja on nüüd pool aastat 1400 eurost palka saanud, ulatub kompensatsioon 7000 euro kanti, Viiratsi vallavanem on arvutanud, et tema kompensatsioon võib olla 11 000 eurot ja vähemalt sama palju saaksid ka Paistu ja Pärsti vallajuhid.
Tõsi, kui üks neljast peaks valimiste järel jätkama ühendvallajuhina, siis kompensatsiooni ta ei saa. Kompensatsioonid – ka nende vallaametnike, kes otsustavad töölt lahkuda – kaetakse riigi poolt antavast üle 600 000eurosest ühinemistoetusest.
Põhiosa sellest on mõeldud uue, Viljandis asuva vallamaja ostuks ja remondiks. Välja on valitud Viljandi kesklinnas aadressil Kauba 9 asuv hoone. Kuni uus vallamaja, kuhu rõngasvalla enamikul elanikest saab olema senisest isegi mugavam käia, valmib, jäävad ühisvalla ametnikud tööle oma senistesse ruumidesse.
Ühinemise ettevalmistused on tehtud ja nüüd oodatakse valimistulemusi. Viiratsi juht Kannimäe kutsus kõiki vallajuhte ühisesse valimisliitu, mille nimeks on Viljandi Vald. Tal õnnestus liituma kutsuda vaid Pärsti volikogu esimees. Paistu vallavanema eestvõttel on kokku pandud IRLi nimekiri, kus kandideerivad ka Saarepeedi ja Viiratsi volikogu esimees. Pärsti vallavanem läheb valimistele sotsiaaldemokraatide nimekirjas ning Saarepeedi vallavanem on teinud valimisliidu Vabad vallakodanikud.
Valimiskampaaniat pole veel ükski nimekiri – neis kandideerib üle 140 inimese - alustanud ning valimisliitude kasuks otsustanud Saarepeedi ja Pärsti vallavanem väitsid, et neil pole kampaaniakoosolekuid plaaniski. Erakonnanimekirjadega valimisi võita üritavad Pärsti ja Paistu vallavanem lubasid, et valimisüritusi tuleb kõigis neljas vallas.
Ühinemine ei tohiks suurvalla elanike jaoks suuri muudatusi tuua. «Inimesel, kes ei ehita ja tuleb oma eluga toime, pole vallamajja asja,»lausus Saarepeedi vallavanem. Sama valla volikogu esimees Ain Sibul lisas, et tema kaheaastase ametiaja jooksul ei ole ühtegi inimest tema juures vallamajas vastuvõtul käinud ja vajalikud jutud on räägitud pigem mõnel üritusel või niisama külavahel inimestega kohtudes.
Lisainfo:
Viljandi vald numbrites
Ühinev vald rahvaarv keskus külad/alevikud
Pärsti 3691 Jämejala küla 1 alevik, 26 küla
Viiratsi 3609 Viiratsi alevik 1 alevik, 21 küla
Paistu 1456 Paistu küla 16 küla
Saarepeedi 1216 Saarepeedi küla 12 küla
Kokku 9972 Viljandi linn 2 alevikku, 75 küla
Viljandi valla kaasavara: 8 kooli (sh Heimtali mõisakool), 11 lasteaeda, 13 raamatukogu, 7 küla- ja rahvamaja, 1 spordi- ja puhkekeskus, 1 kirik, 3 sotsiaalkeskust, 1 vanadekodu, SA Viljandimaa Hoolekandekeskus ((koos Viljandi linnaga).
2013. aastal ühinevad vallad Eestis
Põlvamaal Põlva vald: Põlva linn ja Põlva vald, 10 000 elanikku
Viljandimaal Viljandi vald: Pärsti, Viiratsi, Paistu ja Saarepeedi vald, ligi 10 000 elanikku
Harjumaal Kose vald: Kose ja Kõue vald, 7300 elanikku
Pärnumaal Audru vald: Audru ja Lavassaare vald, 6000 elanikku
Hiiumaal Hiiu vald: Kärdla linn ja Kõrgessaare vald, 5000 elanikku
Läänemaal Lääne-Nigula vald: Risti, Taebla ja Oru vald, 4300 elanikku
Ida-Virumaal Lüganuse vald: Püssi linn, Maidla ja Lüganuse vald, 3400 elanikku
Pärast neid ühinemisi jääb Eestisse 215 kohalikku omavalitsust.