Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles täna Vastseliinas 13 metsavenna ümbermatmisel, et nõukogude okupatsiooni vastu võidelnud inimesed andsid oma elu meie kõigi tuleviku eest.
Vastseliinas sängitati täna 13 metsavenda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nende inimeste surm oli kole ja vägivaldne, aga nende elu ja surm polnud kindlasti asjata. Me meenutame kõiki inimesi, mehi ja naisi, kes julgesid kommunistlikule süsteemile vastu astuda, langetades mälestades pea,» lausus kaitseminister Vastseliina kirikus.
Langenute mälestuseks pandi Vastseliina kalmistule püstitatud metsavendade mälestusristi jalamile pärjad Vabariigi Presidendilt, Riigikogult, Kaitseministeeriumilt ja Kaitseliidult.
Täna sängitati Vastseliina kalmistule kolmeteistkümne vastupanuvõitluses hukkunud metsavenna säilmed.
Neist kümne säilmed pärinevad Nõukogude okupatsioonivõimude salamatmispaigast Võru lähistel Reedopalos - need leiti prügihunniku alt 2011. aasta augustis.
Kolm täna Vastseliina kalmistule sängitatud metsavenda hukkusid Luhasoos toimunud Lükkä punkrilahingus ning olid maetud punkri lähedale.
Lükka lahing toimus 1945. aasta detsembris, kui punkrit ründas NKVD eriväeosa. Seal langenuist kolme - Harald Keemi, Henn Pihlapuu ja ühe tundmatu inimese matmispaika ei teatud aastakümneid. Täna maeti nad Vastseliina kalmistule.
Täna maetutest kaheksa - Richard Vähi, Elsa Vähi, August Kuus, Karl Kaur, August Kurra, Leida Grünthal, Lehte-Kai Ojamäe ja Endel Leimann langesid Puutlipalus 1953. aasta märtsis toimunud punkrilahingus.
1953. aasta märtsis oli hävitatud ka Viglasoo punker, kus tulevahetuses hukkusid Rafael Vähi ja Väino Härm, kes täna samuti Vastseliina kalmistule sängitati.
Homme, 22. septembril tähistab Eesti vastupanuvõitluse päeva, et meenutada kõiki inimesi, kes julgesid kommunistlikule süsteemile vastu astuda.