Holokaustiohvrite mälestuspaigas Kloogal toimus täna mälestustseremoonia, kus pidas kõne ka riigikogu esimees Ene Ergma.
Kloogal holokaustiohvrite mälestuspaigas meenutati juutide kannatusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu esimees Ene Ergma meenutas oma kõnes, et see Eestimaa paik sai õõvastava märgi külge 1944. aasta septembrikuus, sest siinses koonduslaagris tapeti korraga ligi 2000 juudi rahvusest inimest. See on XX sajandi suurim tsiviilelanikkonna vastu natsivõimude sooritatud roim Eesti pinnal.
«Eesti riik ei astunud Teise maailmasõtta. Eesti riik ja eesti rahvas – kõik siin elavad rahvused - olime maailmasõja esimeste ohvrite hulgas. See oli teiste poolt meile peale sunnitud sõda, kus saime suurte kaotuste ja kannatuste osaliseks,» ütles Ergma.
«Polnud enam oma riiki, mis suutnuks ülekohut ja kuritegusid ära hoida. Mitmedki inimesed Eestis aitasid natsiokupatsiooni ajal juute varjata ja päästa.»
«Need mälestusmärgid siin Kloogal tähistavad ka laiemalt ülekohust ja kannatusi, mis said juutidele osaks Teise maailmasõja ajal. Ja väljendavad ka eesti rahva kaastunnet juudi rahvale ning austust nende suhtes,» ütles riigikogu esimees.