Tänavu 2,17 miljardi kroonini küündiva eelarvega kaitseministeerium suudab Eestile olemuslikult olulisi kaitseprojekte rahastada ka ilma Ameerika abirahata, lisas Mikko.
«Üks asi on ka see, et FMFi raames küll abisaamine praegu lõpeb, kuid lisaks sellele on veel mitmeid teisi abiprogramme,» tähendas ta.
USA sõjalise abi külmutamine ei puuduta Ameerika Ühendriikide saatkonna pressiatashee Thomas Hodgesi sõnul samas toetust Eesti osalemisele rahvusvahelistel rahu -operatsioonidel.
«Me austame täielikult RKK eesmärke ning USA tegutseb jõuliselt sõjakurjategijate jälitamisel,» nentis Hodges. «Meie hinnangul muudaks RKK praegune töö USA kodanikud haavatavaks alusetute ja poliitiliselt motiveeritud süüdistuste osas.»
Küsimusele, miks Eesti pole sõlminud USAga kahepoolset puutumatuselepet, vastas välisministeerium pärast tundidepikkust analüütilist tööd järgmiselt: «Eesti on selle lepingu mittesõlmimisel lähtunud nii Eesti kui ka Euroopa Liidu põhjalikust juriidilisest analüüsist, mis tõi välja kõne all oleva lepingu võimaliku sõlmimise tingimused.»
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees (Keskerakond), endine kaitseminister
Ma arvan, et tülist Eesti ja USA vahel on asi kaugel. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (RKK - toim) osas on Eesti nii praeguse kui ka eelmise valitsuse ajal järginud Euroopa Liidu (EL - toim) üldist lähenemist ja leidnud, et selle kohtu tegevuse aluseks oleva Rooma statuudiga ühinemine on Eestile oluline.
Et Ameerika võib sõjalise abi andmise lõpetada, oli teada juba mõni aeg tagasi. Nende summade ärajäämine ei põhjusta samas meie kaitse-eelarves olulist lünka. Eks see on abi andva riigi otsus - kas ja millistel tingimustel ta kedagi abistab. Nii palju kui mina tean, on suurem osa tänavuseks aastaks ette nähtud abist Eestil käes.
