Luik: NATO baase Eestisse ei tule

NATO sõjaväebaase Eestisse ei tule, kuid meie väikesed üksused võivad kriisikolletesse sõita, ennustab kaitseminister Jüri Luik Eesti-NATO suhete tulevikku, kommenteerides eile avalikustatud uuringut, kuidas suhtuvad eestimaalased NATOsse. NATO on nii kaitsekilp kui ka julm sõjamasin

Kuivõrd tahab NATO olla kindel, et nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste valdav enamus toetab liitumist Põhja-Atlandi alliansiga?

NATOs võib iga riik igal hetkel püsti tõusta ja blokeerida iga otsuse, sisuliselt blokeerida maailma suurimate sõjaliste jõudude liikumise. Seetõttu tahab NATO peakorter olla väga kindel, milline on iga riigi elanikkonna üldine suhtumine ja avalik arvamus. Valitsused vahetuvad, kuid NATO-kõlbliku riigi ühiskond tervikuna peab jagama põhimõtteid, mida NATO kaitseb ja väärtustab.

Külma sõja ajal oli suur teema, kas Itaalias tulevad võimule kommunistid. Seda arutati NATO riikides väga palavikuliselt. Itaalias oli kommunistidel suur populaarsus, kuigi lõpuks nad kunagi võimule ei tulnud.

Aga NATO oli mures?

NATO oli mures.

Kas NATO on ka praegu mures, et ega valitsusevahetus Eestit ohtlikult kalluta?

Usun, et mitte. Oluline on küll, et uues koalitsioonilepingus oleks NATO tugevalt nimetatud ja seal oleks selge toetus riigikaitsekulutustele. Kahtlemata jälgivad NATO liikmesriigid hoolikalt, mis toimub kandidaatriikides. Tutvuvad ka erakondadega, nende poliitiliste vaadetega.

Kas 60% eestlaste ja 31% mitte-eestlaste NATO-toetus on piisav? See on kõrge arv, millega võib vägagi rahul olla. Oluline on seda hoida.

Nii NATO toetajad kui eitajad väidavad, et juttu on peamiselt sellest, kuidas Eesti NATOsse tahab, aga mitte, kuidas NATO ootab meid enda hulka. Kas ootab?

Ta ootab, sest see on tema filosoofia. Kuid meie huvi pääseda sinna organisatsiooni on kindlasti suurem kui NATO aktiivne huvi meid enda hulka võtta. Eesti ei ole väga suur riik, meil ei ole väga suurt sõjaväge, meil ei ole väga võimsat majandust. Eesti kindlasti ei lisa NATO-le midagi, ilma milleta nad hakkama ei saaks. See on objektiivne külm fakt, mis aga ei tähenda, nagu me jääksime NATO ukse taha. Peame olema ise aktiivsed.

Uuringus küsitletud noored ütlesid, et nad tahavad vastuseid lihtsatele küsimustele. Näiteks – kas Eestisse tulevad NATO sõjaväebaasid?

Vastus on «ei», sest NATO sõjaline kontseptsioon on muutunud – väed on mobiilsed, kiiresti reageerivad ja kergesti transporditavad. Kui kusagil juhtub probleem, siis tuuakse väed kohale, aga nende hoidmine võõras riigis on palju kallim ja tänapäeval ka mõttetu.

Kas tulevikus saadetakse ka Eesti poisse kriisikolletesse, näiteks Afganistani?

Kui me liitume NATOga, võtame kohustuse kaitsta NATO territooriumi – neid riike, kes organisatsiooni kuuluvad. Ja nemad kohustuvad kaitsma meid. Vaadates väga realistlikult meie võimalusi, siis… Kui puhkeb mingi sõjategevus näiteks meist kaugel asuvas NATO riigis, on väga ebatõenäoline, et Eesti vägesid vajatakse sinna suurel hulgal, pigem on meil võimalik anda väikesed kiirreageerimis- või demineerimisüksused ja meditsiinimeeskonnad.

Muidugi, alati on võimalik, et NATO läheb oma territooriumilt välja rahutagamisoperatsioonile. See arutatakse NATO nõukogus läbi, Eesti suursaadik on samuti kohal. Ja loomulikult osaleme oma võimaluste piires.

Üks küsitletuist ütles, et ta tahaks paari-kolmepunktilist vastust, miks on NATO Eestile kasulik.

Kohe praegu? Eesti on väike riik keerulises geopoliitilises positsioonis. Eesti on Euroopa riik. Kui me tahame, et Eesti suudaks pika aja jooksul tagada oma rahuliku arengu, demokraatia ja turumajanduse, siis me peame kuuluma neisse Euroopa ja transatlantilistesse organisatsioonidesse, kes neid väärtusi kaitsevad.

Kas NATO väed tuleksid tõesti Eestile agressiooni korral appi?

«NATO ei suuda ega ole huvitatud Eesti kaitsmisest,» ütles üks küsitletutest.

NATO on sõjaline organisatsioon ja võtab oma kohustusi väga tõsiselt. NATO jõud seisneb selles, et ta võib poliitiliselt öeldut tagada alati sõjalise võimuga. Kui see side katkeb, on NATO lihtsalt üks jututuba. Liitub Eesti NATOga, võtavad riigid endale selge lepingulise kohustuse meile appi tulla. Lisaks muutume siis osaks NATO sõjalisest struktuurist: valmistatakse ette Eesti kaitseplaanid, on olemas sõjalised staabid.

Kas ei tundu kummaline, et venelastest NATO vastased kaldusid Eestit pidama oma kodumaaks ja hindama tema sõltumatust, NATO pooldajate side Eestiga on aga nõrgem ja olulisem on maailmakodanikuks olemine?

See on tõesti põnev küsimus. Paljudele inimestele ilmselt tundub, et Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ahendab meie suveräänsust ja muudab meid kellegi pantvangiks. See on petlik arusaam. Väikest riiki on alati võimalik mõjutada, ükskõik kas ta kuulub kusagile või mitte. Aga kui me kuulume NATOsse, siis on ka meil võimalik teisi mõjutada, sest meil on üks hääl ja meilt küsitakse, mida me arvame.

Jah, Eesti hääl on NATO laua taga ainult formaalselt sama kõva nagu Ameerika Ühendriikide oma, sest meil pole välja panna nii palju relvajõude. Aga olen ise näinud, kuidas ilma armeeta Islandi suursaadik NATOs saab tõepoolest mõjutada kogu NATO otsuseid. Seega – tõeline suveräänsuse garant Eestile on kuulumine neisse organisatsioonidesse.

Uuringust selgus, et mitu NATO toetajat lakkaksid Põhja-Atlandi allianssi toetamast, kui Venemaa ja NATO suhted muutuksid väga soojaks. Kas selles kontekstis oleksid Eestile kasulikud võimalikult pingelised suhted NATO ja Venemaa vahel?

Ei, Eestile oleksid kasulikud rahulikud suhted NATO ja Venemaa vahel, mis laienevad ka Eesti-Vene suhetele. Aga ma mõistan selle küsimuse alatooni. Eesti ühiskond on pragmaatiline ning kohati mõtleb taasiseseisvuse üheteistkümnendal aastal, kui tuleb lahendada igapäevaseid küsimusi: praegu sõjaohtu ei ole, miks me siis riigikaitsele raha raiskame, teeme seda, kui sõjaoht tekib, mitte aga ajal, mil kõik on sõbrad.

Kahjuks pole selline loogika julgeolekupoliitikas võimalik. Kui me täna ei tee enda kaitseks ettevalmistusi ega püüa igasugust sõjaohtu välistada, siis homme võib olla juba hilja. Ka NATO on eelkõige sõda vältiv ja alles kõige viimase võimalusena sõda pidav organisatsioon.

Kas Eestil on aasta pärast taskus NATO liitumiskutse?

Usun, et Eestil on novembris, pärast Praha tippkohtumist taskus NATOga liitumise kutse. Risk, et mõne lolluse teeme, on muidugi endiselt õhus.