Valitsus pole arutanud Meri laenu kustutamist

Olümpiavõitja Erki Nool ja ajaloolane Küllo Arjakas ei pea Lennart Meri üheksa-aastast presidendiaega võrreldavaks olümpiavõiduga, mis on igikestev saavutus, mitte enesele võetud ametikoorma kandmine.

Erki Nool, keda valitsus autasustas Sydney olümpiamängudel võidetud kuldmedali eest eramukrundiga, ei oska võrrelda olümpiavõitu ja president Lennart Meri panust Eesti juhtimisel. «Need on täiesti võrreldamatud asjad,» nentis Nool.

Siseminister Tarmo Loodus ütles teisipäeval, et ootab Riigikogult ekspresident Meri majavõla kustutamist. «Riik on jaganud maju ja krunte Eesti spordimaailma tippu viinud olümpiasangaritele, kuid presidendi teened väärivad kindlasti suuremat tunnustust,» ütles Loodus.

Meri panust Eesti Vabariigi edendamisse nõustus Nool siiski hindama. «Ma arvan, et sellise väikese summa (ligi miljon krooni - toim), mida on vaja presidendi valveks, saab ju leida ja ka selle miljonikroonise majalaenu võiks riik kustutada. See on riigile väike raha,» ütles Nool. «Palju neid inimesi ikka on, kellele riik võiks heameelt teha.»

Päts rajas ise talu

Eesti NSV võimudelt olümpiavõidu eest maja kingiks saanud korvpallur Tiit Sokk ütles, et tema poliitilisi teemasid ei kommenteeri. Kommentaaridest soovisid eile hoiduda ka kümned avaliku elu tegelased ja poliitikud, kelle poole Postimees vastava palvega pöördus.

Valitsuse pressibüroost öeldi, et tegu on siseminister Tarmo Looduse kodanikualgatusega ja valitsus pole seda teemat arutanud. Peaminister ütles pressiesindaja vahendusel, et kui keegi valitsuse istungil sellise ettepanekuga välja tuleb, siis seda ka arutatakse.

Riigikogu keskfraktsiooni kuuluv ajaloolane Küllo Arjakas ütles, et Eesti Vabariigis pole olnud kunagi kombeks poliitiliste teenete eest riiklikke kingitusi jagada. «Pärast Vabadussõda anti maad ja maju sõjaliste teenete eest,» lausus Arjakas.

Riigijuhi ameti maha pannud Konstantin Päts asus 1919. aastal ise talu rajama. Päts rentis maad Pirita-Kosel asuvast Väo riigimõisast ja ostis seda aasta jooksul välja.

Arjakase sõnul pole olümpiavõit ja presidendiameti pidamine kuidagi võrreldavad.

«Spordis on täpsed kriteeriumid, ajanäidud, punktid, mille väärtus on sõltumata ajastust ühesugune ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud,» ütles ta. «Presidendi hindamise alused on hoopis teised - asjad, mis on tähtsad täna, ei pruugi seda olla enam homme.»

Miljon krooni võlgu

Arjakas ütles, et Riigikogu liikmena oleks ta Merile maja kinkimisega ettevaatlik. «Presidendiamet on vabal tahtel võetud riikliku ülesande täitmine,» nentis ta. «Laenu kustutamine oleks pretsedent, mis annaks ka teistele ametnikele õiguse hea töö eest kinki nõuda.»

Meri võttis 1999. aastal Hansapangast umbes 1,3 miljonit krooni laenu, et ehitada kodu Viimsisse Rohuneeme poolsaare tippu. Majaehitus läks varem avaldatud andmetel maksma 1,6 miljonit krooni. 2001. aasta 20. aprilliks võlgnes Meri pangale veel 1 022 402 krooni.

Hansapanga kommunikatsioonidirektor Kristi Liiva ei saa enda sõnul kommenteerida võimalust, et Hansapank võiks Meri laenu tema teenetele viidates kustutada. «Pank ei saa kommenteerida panga ja kliendi vahelist suhet,» lausus Liiva.

Postimehe eilses online-küsitluses oli 67 % lugejatest vastu Meri majalaenu kustutamisele. 24% oli kingiga nõus ja 9% jäi ükskõikseks.