Konstantin Päts sai tänavuse vaevalise presidendivalimisega võrreldes 1938. aastal Eesti esimeseks presidendiks justkui muuseas - ühe nädalavahetusega.
Päts sai presidendiks paari päevaga
Laupäeval, 23. aprillil seadsid Pätsi oma presidendikandidaadiks üles Riigivolikogu, Riiginõukogu ja kohalike omavalitsuste esinduskogu. Seaduse kohaselt läks presidendi valimise õigus nendest kolmest moodustatud valimiskogule.
Pühapäeva, 24. aprilli hommikul hääletas see Pätsi poolt vaikivale ajastule iseloomulikus proportsioonis - 219 poolt ning 19 vastu. Samal õhtul saabus senine riigihoidja Konstantin Päts ametliku presidendina Kadrioru lossi.
Punased vaibad ja saluut
Pühapäeva õhtul kell 17 kogunes Riigikogu pidulikule istungile. Toompea loss oli dekoreeritud loorberipuudega, vestibüüli olid laotatud punased vaibad.
Riigivolikogu esimees Jüri Uluots pidas ülistava kõne Pätsi teenetest eesti rahva ees. Päts luges ette presidendi ametitõotuse ning kirjutas alla tõotuse kahele eksemplarile. Esimese eksemplari allakirjutamise hetkel kõlas Harju kantsilt suurtükisaluut.
Päts esines Riigikogu ees sõnavõtuga. «Ja kui meie täna oleme jõudnud niikaugele, et oleme üles ehitanud ja korraldanud uuesti oma riigiasutised, siis on see päev kõige õnnelikumaks ja rõõmsamaks päevaks minu elus,» kõneles president.
Kadrioru lossi ees ootas Pätsi aukompanii. Kell 18 ilmusid Kadriorgu sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner, valitsus eesotsas peaministri asetäitja Kaarel Eenpaluga ning teised kõrged riigiametnikud.
Eenpalu asetas Pätsi kaela Riigivapi teenetemärgi keti kui presidendi ametitunnuse, Riigivapi teenetemärgi erisuurpaela ja Valgetähe teenetemärgi keti. Õhtul korraldas Uluots ohvitseride keskkogu kasiinos vastuvõtu.
Tagasihoidlik Meri
Eesti teine president Lennart Meri astus 1992. aasta 6. oktoobril ametisse hoopis tagasihoidlikumalt. Kell 11.55 Tshaikaga Toompea lossi sisehoovi saabunud Merit tervitasid uksel parlamendi asespiikrid Tunne Kelam ja Edgar Savisaar.
Kell 12 andis Meri parlamendisaalis tõotuse ning suundus Kadriorgu, kus teda ootas aukompanii ning mängiti hümni. President Meri võttis vastu diplomaatilise korpuse esindajad ning osales Toomkirikus tänujumalateenistusel. Siiski pöördus ka Meri lühikese kõnega rahva poole.