/nginx/o/2009/03/13/148297t1h1f0a.jpg)
Tartu Ülikooli õppejõu Tiit Hennoste hinnangul näitab meediaväljaannete kogemus ja TNS Emori vastav uuring, et internetikommentaaridel on Eestis oma koht olemas, kuid meedia peab pingutama nende sisukuse nimel.
Hennoste: kommentaarid jäävad, kuid peavad muutuma asjalikumaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui uuringutulemused näitavad, et üle 40 protsendi kommentaaridest peetakse «asjassepuutumatuks mölaks» ning sisuliselt räägitakse asjassepuutuvat juttu vaid 20 protsendi puhul, siis küsimus on, kuidas seda vahet vähendada?» rääkis Hennoste täna Tallinnas peetud Avatud Ühiskonna Foorumil.
Tema sõnul on selge, et kommentaariumi sisukuse muutmine vajab mõlema Eesti suure online-keskkonna, Postimehe võrguväljaande ja Delfi ühist põhimõttelist kokkulepet selles, mis puudutab kommentaaride asjalikkust ja anonüümse vihakõne vähendamist.
«Kommentaaridel on Eestis koht olemas, mistõttu meie ülesanne ei peaks olema neid kaotada, vaid teha kõik, et kommentaarides öeldakse midagi konkreetse asja kohta ühelt poolt ja teisalt oleks välja rehitsetud seltskond, kes pole võimeline järgima korrektse suhtlemise reegleid või põhimõtteliselt seda teha ei taha,» arvas Hennoste.
Nii Postimehe peatoimetaja Anvar Samost kui Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetajale Urmo Soonvald kinnitasid Hennoste juhitud paneeldiskussiooni käigus, et kaks Eesti suurimat online-meedia keskkonda kavandavad juba lähiajal kommenteerimise alaseid muudatusi.
Näiteks Delfi muudab Soonvaldi sõnul sel sügisel oma kommentaariumi selliselt, et esimesena kuvatakse registreeritud kasutajate kommentaarid. «Peame ka leidma rohkem võimalusi asjalike kommentaaride esitamiseks artiklitena,» lausus Soonvald ning lisas: «Samuti peame parandama meetodit, millega peksta idioote kommentaariumist välja.»
Samosti sõnul on ka Postimehel veel tänavu kavas mitu tehnilist muudatust, millega piiratakse näiteks korduvalt solvavaid kommentaare postitanute võimalust kommenteerida. Samuti kavatseb Postimees laiendada osalise tuvastamisega kommenteeritavate artiklite ringi.
Ka Samosti hinnangul oleks lahendus, kui Delfi ja Postimees suudaksid kokkuleppele jõuda ja piirata üheskoos vihakõne levikut, kuna sellisel juhul ei peaks kumbki ettevõte kaotama oma positsiooni reklaamiturul. «Saame sel teemal järgmisel nädalal Urmoga kokku,» lubas Postimehe peatoimetaja.
Hennoste tõdes, et tahame me seda või ei, aga ajakirjandus on äri ning kui üks pool astub mängust välja, jääb teine üksi platsile. «Seetõttu on positiivne, et mõlemal on olemas mõningad meetmed, mida rakendada ja mille peale saame loota, et asjad lähevad paremaks,» ütles ta.
Avatud Eesti Fond korraldas Avatud Ühiskonna Foorumit 18. korda.