Noored põhjustavad järjest enam liiklusõnnetusi

Sagedased on ka motorolleriõnnetused, sest selliste sõidukite juhtimiseks ei ole tarvis juhiluba ja nii on uljastel noorukitel nendega kihutamiseks vaba voli. Foto: Liis Treimann

Teismelised põhjustavad varasemast märgatavalt rohkem liiklusõnnetusi, sest noortele omasele hoolimatusele lisaks on ka autod muutunud kättesaadavamaks.

Lääne-Virumaal Rakveres juhtus 24. mail pärast kella viit liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku sõiduauto Nissan Sunny, mida juhtis lubadeta 16-aastane neiu, ja sõiduauto Nissan Almera, mida juhtis 18-aastane Erkki.

Nissan Sunny juht ja kaassõitja, 17-aastane neiu, hukkusid sündmuskohal, kummalgi polnud turvavöö kinnitatud. Kehavigastustega toimetati Rakvere haiglasse viis noort mõlemast autost.

Tegemist on üsna tüüpilise noorukitega juhtunud liiklusõnnetusega, kus autot juhib lubadeta noor inimene ja lisaks roolis istunule saavad viga ka kaassõitjad.

Sageli jätavad noored ka turvavöö kinnitamata ning see suurendab märgatavalt ohtu tõsiselt viga saada.

Turvavöö sageli lahti

Maanteeameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleoru andmetel on viimase viie aasta jooksul raskesse liiklusõnnetusse sattunud 16–18-aastaste noorte autojuhtide ja mootorrattajuhtide arv oluliselt kasvanud. Arvestatavalt on suurenenud ka nendes õnnetustes hukkunute ja purjus peaga õnnetuse teinud noorte hulk.

Õnnetuste peamiseks põhjuseks on hoolimatus ning liikluskultuuri ja ohutunde puudumine, lausus Lilleorg. Noortel autojuhtidel võivad tema sõnul näiteks autojuhtimise tehnilised oskused täiesti olemas olla, aga nad on hoolimatud nii enda kui ka teiste vastu.

Reeglina koos oma vanematega sõitvad väikelapsed on Lilleoru sõnul enamasti korralikult autosse kinnitatud ja saavad seetõttu liiklusõnnetustes üliharva kannatada.

«Probleemid algavad teismelistega, noorte seltskonnas ei ole turvarihma kinnitamine enam levinud, pigem on tegija see, kes julgeb riskida, sageli ka elu hinnaga,» lausus Lilleorg.

Kui roolis asendab lapsevanemat noor ja kogemusteta juht, kes ka ise turvavööd ei kinnita, siis jääb see sageli lahti ka noorematel kaassõitjatel, ütles Lilleorg.

Hoolimatus pole noorte seas uus probleem, ent jõukuse kasvu tõttu on järjest rohkematel neist kasutada autosid, millega nii enda kui ka teiste elu ohtu seada. Veel 7–8 aasta eest sattus noor inimene õnnetusse pigem jalakäija või jalgratturina, sõnas Lilleorg.

Koolitus alaku lasteaiast

OÜ Autosõit juhatuse liige Indrek Madar lausus, et inimesest korraliku liikleja tegemiseks ei saa vaid autokoolile lootma jääda.

Koolitus peab algama palju varem, juba lasteaiast, ja peab olema pidev kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Autokool peaks olema alles sellise koolituse viimane osa.

Madar on juba mõned aastad käinud koolides eri vanuserühmadele liiklusohutuskoolitusi tegemas.

Gümnaasiumiealistele noortele peetava kahetunnise loengu käigus räägib ta noori puudutavatest probleemidest, nagu alkohol, sõidukid, seltskond ja noorte ego.

Samuti analüüsitakse loengu käigus traagilisi liiklusõnnetusi ja otsitakse ühisnimetajaid, et õppida teiste vigadest.

«Sinna juurde ka muud liiklusohutuse juttu, nagu sõiduki pidurdus- ja peatumisteekonnad, sõidukiiruse valik, miks on vajalik turvavöö kasutamine ja mis juhtub siis, kui seda ei kasutata. Äärmiselt oluline on vaadata, kelle sõidukisse istud ja kellega sõidad.» lausus Madar.

Noored liiklusõnnetustes

•    2002. aastal sattus raskesse liiklusõnnetusse 90 noort autojuhti ja mootorratturit vanuses 16–18 aastat. Neis õnnetustes hukkus kokku seitse inimest ning 154 sai vigastada.

•    2007. aastal osales mootorratast või autot juhtides liiklusõnnetustes

138 noort vanuses 16–18. Neis õnnetustes hukkus kokku 14 ja sai viga 212 inimest.

•    Alkoholijoobes õnnetuses osalenud noorte juhtide hulk kasvas sama aja jooksul 25-lt 43ni ja neis õnnetustes hukkunute arv kahelt seitsmele.

•    16-aastased saavad kõige rohkem kannatada kaassõitjana sõiduautos. Tavaliselt on roolis eakaaslane või mõni aasta vanem sõber, kellel juhtimisoskust üldjuhul napib. Tavaline on seegi, et auto on noori pungil täis ja turvavöö kinnitamata. Pole haruldane, kui roolikeeraja ning ka sõitjad ise on joobes.

•    17-aastaste puhul on samuti raskusi õige autojuhi leidmisel, kui ise veel rooli ei istuta. Enam kui pooled 2007. aastal liikluses hukkunud või viga saanud 17-aastased olid kaassõitjad sõiduautos. 51st noori vedanud sõiduautojuhist 41 olid ise otseselt õnnetuse põhjustajad, neist 13 olid alkoholijoobes.

•    18-aastaste hulgas on ka kõige rohkem sõiduautos kaassõitjana kannatada saanuid, aga võrreldes 16–17-aastastega on oluliselt rohkem ka autojuhte endid.

•    2007. aastal liiklusõnnetustes osalenud 87st 18-aastasest autojuhist

75 olid ise õnnetuse põhjustajad. 87st roolikeerajast 32-l ei olnud vastavat juhtimisõigust. Purjus peaga sattus õnnetusse 27 juhti, kellest 17-l oli juhiluba. Turvavööd noor juht enamasti ei kinnita ega nõua seda ka kaassõitjatelt.

Allikas: maanteeamet