Energiakratid sinu kodus

Programmike, mis aitab arvutit säästurežiimi lülitada: mõõdab samal ajal, palju kasutaja CO2 atmosfääri paiskamist väldib. Nojah, sedasama saab teha ka Windowsi enda kaudu: võta Display settings > Screen saver > Power ja määra, millal arvuti magama läheb. Huvi korral sikuta CO2 saver siit: http://co2saver.snap.com/ Foto: Postimees.ee

Eesti Energia andmetel kasutab keskmine Eesti pere aastas 3500–5500 kWh elektrienergiat. Üks kilovatt on see energia, mille kulutab kümme sajavatist elektripirni ühe tunni jooksul põledes. Aga kui palju sellest energiast igasugused sabaga koduseadmed lihtsalt ära raiskavad?

Hiire rubriiki huvitavad muidugi eeskätt arvutid. Protsessorite ja videokaartide (eks ole ju videokiip ka protsessor) võimsused tõusevad kogu aeg ning suur osa sellest läheb endiselt soojuseks. Vaatame, kui palju tarbib üks keskmine mänguarvuti.

Arvuti toiteploki tagaküljele on kirjutatud 400 W. Kas kogu see energia kulutatakse siis kogu aeg ära, kui arvuti sees on? Ei sugugi. Tühikäigul, s.t niisama seistes, veebis surfates või kirja kirjutades on tarbitav võimsus 150 W ringis, sõltub arvutist. Pilt muutub oluliselt, kui tõmmata käima mõni kõrge resolutsiooniga video või nõudlik mäng – arvuti saab 100% koormuse, ventilaatorid hakkavad undama ja seinast imetakse umbes 250 W. See pole veel kõik. Monitori on kah vaja. Tänapäevased LCD-ekraanid vajavad pildi näitamiseks taustvalgust ja maksimaalsel heledusel neelab 21” monitor

40–50 W ringis. Ooterežiimis kasutab seesama monitor 5 W ringis – lihtsalt niisama.

Sul on kodus wifi-seade? Lülita ka see wifipurgike välja, kui keegi parasjagu arvuteid ei kasuta. Muidu istub niisama ja kiirgab elektrienergiat raadiolainete kujul laiali.

Enamasti ongi kõige hullemad raiskajad seadmed, mis parasjagu midagi ei tee, vaid ootavad sinu järel. Oletame, et vaatad päevas kolm tundi telekat. Ülejäänud 21 tundi istub see telekas lihtsalt ooterežiimis, oodates, kuni keegi koju tuleb ja pulti vajutab. Istub ja tarbib energiat, mudelist sõltuvalt paar-kolm vatti ikka. Samamoodi teevad igasugu kodukino- ja stereoseadmed. Kustuta õhtul toas tuli ära ja vaata, kui palju punaseid silmakesi sulle vastu vaatab. Igaühe taga istub väike kratt (sinu enda laiskus) ja imeb elektrit. Veel hullem on see, et mitmeid odavama otsa seadmeid polegi võimalik ilma saba seinast tõmbamata vooluvõrgust eraldada. Sel juhul oleks kaval hankida endale kvaliteetne maanduste ning lülitiga pikendusjuhe. Topi kõik oma meelelahutuskeskuse lustikummutid sinna sabapidi sisse ja saad nad kõik ühe nupuvajutusega Eesti Energiast lahti lülida.

On veel üks seltskond sabaga kratte, kes märkamatult energiat kulutavad, kui nad tähelepanuta jätta – kõikvõimalikud laadijad. Häda selles, et kui nad niisama kontakti jätta, jätkavad nad tarbimist, ilma et nende teise otsa oleks midagi ühendatud. Üks mobiililaadija võib niimoodi nõuda oma 15 W – ei millegi eest. Seega nopi nad alati pärast kasutamist välja, toas puhtam pilt pealegi.

Energiasäästunipid: loe lähemalt

http://kokkuhoid.energia.ee/ ja http://www.roheline.ee/content/view/28/65/lang,et/

Kui palju kulub energiat?

Andmed on keskmised, aga umbkaudse pildi saab küll.

Seade Tühijooksul/surfates Täisvõimsusel mängides

Mänguarvuti 150 W 250 W

Wii 13 W 20 W

PS3 170 W 190 W

XBOX 360 160 W 180 W

Mängukonsool vajab pildi näitamiseks telekat. Plasmatelereid peetakse üldiselt energianäljasemaks kui LCD-seadmeid, aga uuemate plasmapõlvkondade puhul pole vahe enam nii suur. Kui vaatad päevas 3–4 tundi telerit, vali seade ikkagi oma eelistusi ja vaatamisruumi silmas pidades, sest tarbimisvahe pole nii oluline – niikaua, kuni ta pärast vaatamist vooluvõrgust eraldad.