Võrratud vutimunad

Foto: Johhannes Arro

Vallatult kirju-mirjud vutimunad on lihavõtteks kanamunadele tänuväärne vaheldus – neid ei pea värvima ja lisaksmaitsevad head.

Tartumaa Järveotsa vutifarmi pidaja Ülo Pullisaar on vutimune söönud ja vutte kasvatanud kolmkümmend aastat. «Varem jõin ka umbes kuuajalise kuurina aastas igal hommikul neli toorest vutimuna – varsti saan 75 ja raban seniajani täiega tööd teha,» kiidab oma tervist vutifarmer, keda lapsed küla vahel mõnikord ka vutionuks kutsuvat.

Säärast tervisekuuri soovitab Pullisaar teistelegi: juua paar-kolm nädalat pool tundi enne kohvitamist-söömist 4–5 vutimuna, siis omastab organism kasulikke aineid paremini. Kellele selline asi vastuvõetamatu tundub, segagu mune apelsini- või greibimahlaga. Salmonelloosi pole kontrollitud farmide munadest küll karta, kinnitab mees.

Liialdada ei maksa

Organismi tugevdavaid vutimune peabki Pullisaar oma hea tervise saladuseks – neis on palju kergesti omastatavaid valke, rauda, A-, D-, E- ja B-vitamiine, samuti omega-3 rasvhappeid. Kuigi tillukesed munad kiirendavad ainevahetust ja mõjuvad südamele hästi, ei maksa nendega nagu kõige muugagi liialdada ega iga päev süüa.

Muidu aga saab mustrilise koorega vutimunadest nii härjasilma, omletti kui ka kõike muud, mida kanamunadestki, sest loomu poolest need suurt ei erine.

Keetmiseks soovitab Pullisaar panna vutimunad potti külma vee sisse ja siis tulele, aga niipea kui vesi keema hakkab, tõsta pott pliidilt, hoida mune veel 30 sekundit kuumas vees ja siis kohe külma veega üle uhada.

«Nii jääb munakollane keskelt pisut vedelaks, mina armastan seda varianti kõige rohkem,» selgitab vutifarmer ja lisab, et juba minutise keetmisega muutub munakollane kõvaks. Kui aga tahta peolauale tihket muna, mis lõikamisel ära ei laguneks, tuleb seda keeta kaks minutit.

Härjasilma valmistamiseks soovitab Pullisaar lüüa munad ükshaaval kõigepealt ühte väiksemasse anumasse ja valada siis pannile küpsema, kuni munavalge on hüübinud. Maitseks võib ka imevähe soola lisada. Hea, kui käepärast on pealeraputamiseks värsket rohelist sibulat või murulauku. «Kohvi kõrvale koos sepikuga on see väga maitsev suutäis,» mainib mees.

Eriliselt maitsvad

Kokaraamatute kirjutaja Anni Arro tunnistab, et just Arteri tarvis vutimunaroogi katsetades avastas ta vutimunad enese jaoks üle hulga aja uuesti.

«Millegipärast olen seni neid maailma kõige ilusama värvigamma ja mustriga väikseid mune hinnanudki vaid nende ilu poolest. Need on kaua olnud nagu mingi lapsepõlvemälestus toredatest munapühadest. Aga vutimunad on tõesti ka eriliselt maitsvad,» räägib Arro.

Ta lisab, et on lugenud lausa muinasjutulaadseid lugusid vutimunade ravivast ja tervendavast toimest, seega – väikesed, aga võimsad tegelased. Kui kevadväsimus murrab, siis igatahes kahe suupoolega vutimune sööma! Selleks pakub Anni Arro välja vahvaid retsepte.

Ja muidugi – lihavõtte ajal on need laual ka lihtsalt silmailuks.

Fenkoli-spinatisupp «kadunud» vutimunaga

Kolmele. 1 sibul, 1 suurem fenkol ehk apteegitill, 3 sl võid, 1 klaas valget veini, 200 ml vahukoort,

1 l köögiviljapuljongit, 100 g värsket spinatit, 6 vutimuna, parmesani juustu, oliiviõli, soola, pipart, 1 sl valge veini äädikat,

3 saiaviilu, 1 küüslauguküüs.

Tükelda sibul ja fenkol ning prae võis klaasjaks. Lisa valge vein ja prae veel paar minutit. Lisa puljong ja vahukoor. Keeda suppi umbes 15 minutit, tõsta tulelt ja püreeri kõik saumikseriga.

Aseta pott jälle tulele ja lisa hoolikalt pestud spinatilehed, millelt on varred eemaldatud. Kuumuta 3–4 minutit – üleliia ei tasu spinatit keeta, muidu lähevad lehed pruuniks ja liiga lödiks.

Vahepeal võib valmis teha saiakuubikud. Mina tükeldasin lavaši kuubikuteks, praadisin oliiviõlis koos küüslauguga krõbedaks ning asetasin majapidamispaberile, et liigne õli välja nõrguks.

Ja siis meie auväärsed vutimunad! Lase potis 1 l vett keema ja lisa 1 sl valge veini äädikat. Löö üks muna korraga espressotassi või muusse väiksemasse anumasse ja libista ettevaatlikult vette. Peaasi, et vesi ei keeks liiga suurte mullidega, muidu kaob muna pudruvahtu! Muna võib supilusikaga pisut aidata, et see liiga põhja ei vajuks. Keeda kaks minutit ja aseta munad majapidamispaberile.

Serveeri suppi kuumalt koos krõbedate saiakuubikute, «kadunud» vutimunade ja parmesani laastudega. Igale portsule kaks muna. Maitsesta värskelt jahvatatud pipra ja külmpressitud oliiviõliga.

Kiluvõileivad

Kahele. 2 viilu musta leiba,

4 vürtsikilufileed õlis, taluvõid, 4 vutimuna, 2 sl valge veini äädikat, soolahelbeid

või tavalist soola, pipart, parmesani juustu, rukola

salatit, 1 sl külmpressitud oliiviõli.

Lõika leivaviilud pooleks ja määri ohtra taluvõiga. Aseta igale viilule

1 vürtsikilufilee ja rukolaleht.

Ja siis jälle vutimune uputama. Selleks lase potis 1 l vett keema ja lisa 2 sl valge veini äädikat. See aitab munal paremini hüübida. Löö üks muna korraga espressotassi või muusse väiksemasse anumasse ja libista hästi ettevaatlikult vette. Ja jälle – peaasi, et vesi ei keeks liiga suurte mullidega. Keeda mune kaks minutit ja aseta majapidamispaberile nõrguma.

Aseta igale leivaviilule 1 muna, puista üle soolahelveste ja parmesanilaastudega. Maitsesta värskelt jahvatatud pipra ja oliiviõliga. See annab väga hea värske meki. Ja kui poest leiab murulauku, sobib ka see peeneks hakitud kujul väga hästi.

Rohelised oad krõbeda peekoni ja keedetud vutimunadega

Kahele. 2 kartulit, 100 g rohelisi ube,

100 g toorsuitsupeekonit, 4–5 vutimuna, basiilikut, koriandrit, 2 sl oliiviõli, 1 sl

sidrunimahla, 2 sl riivitud parmesani,

1 sl seedermänni seemneid, soola, pipart.

Keeda kartulid ja nõruta. Lõika ubadelt varreotsad. Keeda neid kerges soolvees 5–6 minutit, nõruta ja lase kiirelt jääkülma vee alt läbi. Nii säilitavad oad oma rohelise värvuse. Aseta oad ja kartulid kaussi.

Lõika peekon kuubikuteks, prae pannil krõbedaks ja lisa kartulitele ja ubadele. Haki kokku koriander ja basiilik, lisa riivitud parmesan, oliiviõli ja sidrunimahl. Sega kõik korralikult läbi ja lisa ülejäänud komponentide hulka. Rösti pannil seedermänni seemned ning lisa ka need roale. Sega kogu kupatus läbi ja maitseta soola ning pipraga. Kõige viimaseks keeda vutimunad. Et munad on väga väikesed, siis kulub nende keetmiseks vaid kaks minutit. Koori, lõika pooleks ja lisa salatile.

Kui salat valmis ja pildistatud oli, mõtlesin, et mekin pisut. Mekkimine lõppes aga sellega, et sõin kogu salati ära. Nii hea oli!