Virumaa allilmatüli osalised pääsesid lõplikult tapmissüüst

Kohtla-Järvel vahistati tapmises kahtlustatav mees. Foto: SCANPIX

Inimelu nõudnud Virumaa allilmatüli osalised pääsesid riigikohtu kolmapäevasel otsusel lõplikult tapmissüüst, kuid jäid siiski süüdi mitmetes teistes kuritegudes ja said reaalse vangistuse.

Süüasja osalised kuulsid esimest kohtuotsust tänavu jaanuaris, kui Viru maakohus tunnistas Ida-Viru allilmas hüüdnime Kartina all tuntud Andrei Andrejevi (52) süüdi kannatanult koos teise isikuga vabaduse võtmises ning kehalises väärkohtlemises ning karistas teda kuue kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega. Selle aja on mees kohtueelsel ajal juba trellide taga veetnud. Tapmissüüdistuses mõistis kohus Andrejevi õigeks.

Silver Semiskar (39) jäi süüdi samade paragrahvide järgi nagu Andrejev ning talle määras kohus kuuekuulise vangistuse. Tapmisele kaasaaitamise süüdistuses mõistis kohus Semiskari õigeks. Kuna Semiskaril oli varasema süüteo eest mõistetud karistusest osa kandmata, tuleb tal kohtu otsusel trellide taga veeta kokku üks aasta, neli kuud ja üks päev.

Ka Andrei Kisseljov (27), Pavel Komnov (25) ja Andrei Jevstafjev (38) tunnistati süüdi vabaduse võtmises ning kehalises väärkohtlemises. Kisseljov sai kuue kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse, Komnov pooleaastase vangistuse ning Jevstafijev viie kuu ja 11 päeva pikkuse vangistuse. Kõik mehed on karistusaja kohtueelsel ajal juba ära kandnud.

Samuti vabaduse võtmises ning kehalises väärkohtlemises süüdistatud Dmitri Belovi (39) mõistis kohus õigeks. Roman Smirnov (36) sai aga kuriteo varjamise eest kuue kuu ja ühe päeva pikkuse vangistuse, samas kui narkokuriteos mõistis kohus ta õigeks. Kõigilt süüdimõistetutelt mõistis kohus välja sundraha ja kriminaalmenetluse kulud.

Menetluspooled viisid seejärel süüasja Tartu ringkonnakohtusse, mis jõudis otsuseni 24. mail. Ringkonnakohus tühistas Belovi õigeksmõistmise, tunnistas ta süüdi kehalises väärkohtlemisele ja seadusliku aluseta vabaduse võtmisele kaasaaitamises ning määras selle eest talle kaheaastase vangistuse.

Ülejäänud kohtualuste osas jättis ringkonnakohus süüdimõistmise muutmata, küll aga karmistas neile maakohtus määratud karistusi. Andrejev sai ringkonnakohtu otsusel nelja-aastase vangistuse, Kisseljov aga kolme aasta ja kuue kuu  pikkuse vangistuse. Sellise karistuse sai ka Semiskar, kuid temal oli varasema kuriteo eest osa vangistusest kandmata, seega kujunes tema karistuse pikkuseks neli aastat ja neli kuud.

Komnov sai ringkonnakohtu otsusel kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse nagu ka Jevstafjev.

Ringkonnakohtu lahendi peale esitasid kõigi süüaluste kaitsjad riigikohtule kassatsioonkaebuse, millest kõrgeim kohtuaste võttis menetlusse vaid Smirnovi süüepisoode puudutava. Seega teiste osas süüdimõistmine ja karistamine jõustus lõplikult.

Möödunud aasta lõpus taotles prokurör allilmatüli osalistele karmi karistust. Kõige pikemat vangistust taotles prokurör Andrejevile, kelle kohus pidanuks süüdistaja hinnangul tapmise, kehalise väärkohtlemise ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest 12 aastaks trellide taha saatma. Semiskarile taotles prokurör ohvri vangistamise, kehalise väärkohtlemise ja tapmisele kaasaaitamise eest kaheksa-aastast vangistust. Sellele tulnuks prokurör nõudel liita Semiskarile varasemalt määratud karistusosa, millega koos pidanuks ta vanglas veetma üheksa aastat, neli kuud ja ühe päeva.

Kisseljovi, Komnovi, Jevstafijevi ja Belovi pidanuks kohus prokuröri nõudel süüdi mõistma kehalises väärkohtlemises ja seadusliku aluseta vabaduse võtmises ning määrama neile vastavalt nelja aasta ja viie kuu, nelja aasta ja kuue kuu, nelja aasta ning kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse.

Kõige lühemat karistust nõudis prokurör seitsmendana kohtu all olevale Smirnovile, kelle kohus pidanuks süüdistaja hinnangul mõistma süüdi kuriteost teatamata jätmises ja kerges narkokuriteos ning mõistma talle poolteise aasta pikkuse vangistuse. Sellest kuus kuud ja ühe päeva on mees juba kohtueelsel ajal trellide taga veetnud, ülejäänud karistusaeg tulnuks tal aga prokuröri nõudel kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Tapmisloo alguseks võib uurimisandmetel pidada juhtumit, kus tunamullu 3. juulil Oru alevi lähistel avas kurjategija ühe mehe pihta tulirelvast tule. Kuulitabamuse saanud kannatanu jõudis helistada oma tuttavale, kes kihutas sündmuskohale ning viis kannatanu autoga haiglasse, kus arstidel õnnestus tema elu päästa.

Politsei alustas tulistamisloo uurimiseks kriminaalmenetlust, kuid kellelegi kahtlustuse esitamiseni ei jõudnud, kuna kohalik allilm jõudis arveteklaarimisega korrakaitsjatest ette. Nimelt andis Virumaa allilmas tuntud 51-aastane Andrei Andrejev koos oma 28-aastase tuttava Aleksandriga 37-aastasele Andreile ja Dmitri Belovile juhised, kuidas jõuda väidetava tulistajani. Andrei ja Belov edastasid juhised Pavel Komnovile, Andrei Kisseljovile ja Romanile, kes sõitsid tunamullu 14. juulil oletatava tulistaja juurde ning Kisseljov ja Roman võtsid temalt vägivalda kasutades vabaduse.

Uurimisandmetel viidi kannatanu Silver Semiskari juhitud autoga metsa, kus ta anti üle praeguseks uurimise eest pakku jooksnud Aleksandrile ja allilmas Kartina hüüdnime kandvale Andrejevile. Mehed viisid 30-aastase kannatanu eeluurimisel tuvastamata kohta ning tapsid seal eeluurimisel tuvastamata viisil. Pärast tapmist peitsid nad tema surnukeha ning laipa pole senini leitud.

Politsei jõudis tapmisloole kiirelt jälile ning juba tunamullu 18. juuli õhtul pidasid korrakaitsjad Andrejevi tapmises kahtlustatavana kinni.