/nginx/o/2013/09/05/2207669t1he511.jpg)
Värvilised pilkupüüdvad putukad võtsid läinud nädalal koha sisse Tartu vallas Viidike külas.
Punalutikate invasioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnu maja perenaine Milvi Liivapuu leidis putukaid massiliselt naabrimehe pärnapuude tüvedelt ja ühe kännu pealt ning putukad olid hakanud ka tema aeda naabrimehe aiast eraldavat tara vallutama.
Milvi Liivapuu pritsis neid küll putukamürgiga ja valas neile keeva vett, ent tulutult. Kartuses, et ehk teevad ebameeldiva haisuga lutikad liiga tema marjapõõsastele või lilleaiale, võttis ta abi saamiseks ühendust Tartu Postimehega.
Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi peavarahoidja, putukateadlane Jaan Luig lohutab, et taimedele ja inimestele ei tohiks punalutikad kahju teha.
Luig rääkis, et erksavärvilised ärksad siblijad veel paarkümmend aastat tagasi Eestis ei elanud. Viimasel kümnendil on aga nendest üha rohkem teateid tulnud ja viimastel aastatel on punalutikad vallutanud just Lõuna-Eesti.
Tema sõnul on lutikad meile rännanud Eestist lõunapoolsematelt aladelt ja neid on lisaks Lõuna-Eestile leitud ka Lääne-Eestist ja saartelt. «Kus täpselt nende levikupiir praegu on, ei tea,» tõdes Luig. Kui keegi peaks neid märkama ka Põhja-Eestis, võiks putukateadlase sõnul sellest teada anda Tartu Ülikooli loodusmuuseumile.
Eesti Entsüklopeediakirjastuse välja antud raamatu «Euroopa putukad» andmeil toitub punalutikas maha langenud seemnetest, ent võib jahtida ka teisi putukaid. Milvi Liivapuu tõdeb, et lutikas näeb küll täitsa kaunis välja, kuid kolooniatena on ta siiski üsna ebameeldiv.
Kuidas punalutikatest lahti saada? «Ei saagi lahti,» tunnistab Jaan Luig lühidalt.