Suislepa mõisas remonti tehes leiti ühe keldriseina tagant kinnimüüritud ruum, mille olemasolu ei osanud enamik majas töötavaid inimesi kahtlustadagi.
Suislepa mõisast tuli päevavalgele salaruum
Kunagises mõisahoones tegutsevad tänapäeval algkool ja lasteaed. Paarikümne ruutmeetri suurune võlvkaartega tuba tuli koolirahva ja töömeeste üllatuseks välja laste riidehoiu seina tagant, kirjutab Sakala.
Gaasimaskid ja katkine mälestustahvel
«Raske öelda, millal selles ruumis viimati käidi,» lausus Tarvastu vallavanem Alar Karu, kelle arvates müüriti see kinni kunagi Vene ajal, sest sealt leiti igasuguseid nõukogude perioodist pärit esemeid.
Rõskes ruumis vedeles vanade kooliõpikute ja katkiste mööbliesemete hulgas hulk gaasimaske, põrandalt leiti ka XVII sajandi suurele näljaajale pühendatud mälestustahvli killud. Ühes nurgas on säilinud osa kunagisest ahjust. Miks ruum omal ajal kinni müüriti, pole samuti täpsemalt teada.
«Igal mõisal on omad legendid,» ütles muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi. «Samuti on teada üsna palju varjatud tubasid, kuhu mõisahärra pääses oma kabinetist raamaturiiuli tagant.»
Koolis enam kui pool sajandit töötanud Evi-Mari Tamme teadis, et keldris on selline ruum. Tema sõnul hoidis kooliteenija seal kunagi kartuleid. «Olen kindel, et enne seda oli seal mõisatööliste söögiruum,» rääkis mõisa ajalugu uurinud Tamme. Ta rääkis, et kohe siinsamas kõrval asus köök, kus valmistati toitu nii parunitele kui töölistele, keda oli päris palju.
Pole veel täpselt teada, mis leitud ruumist edasi saab, aga igal juhul on plaanis sellele ette panna vanaaegses stiilis sepistega uks. Remonti tehes võeti üles keldri koridori põrandale valatud tsementkate ning leiti selle alt vana uhke telliskivipõrand. Vallavanema ütlemist mööda on kavas see taastada ja kasutusse jätta.
Uue-Suislepa ehk Suislepa mõis asutati 1796. aastal, kui Vene keiser Paul I eraldas selle riigile kuuluvast Vana-Suislepa mõisast ning kinkis Ernst Mengdenile. 1799. aastal siirdus mõis von Kruedeneride aadliperekonna kätte ja jäi nende valdusse 1919. aasta võõrandamiseni. Varaklassitsistlik peahoone püstitati Õhne jõe kõrgele kaldale üsna varsti pärast mõisa asutamist, ligikaudu 1810. aasta paiku. Võõrandamise järel kolis mõisahoonesse kool, mis tegutseb seal tänini.