Eile hommikul suri laulva revolutsiooni ajal Eesti taasiseseisvumise vastu võidelnud Interrinde aktivist Jevgeni Kogan.
Suri endine Interrinde liider Jevgeni Kogan
Vene Kodanike Liidu esimehe Vladimir Lebedevi sõnul suri Kogan eile hommikul Tallinnas pärast lühikest rasket haigust.
Lebedevi sõnul otsustas Kogan lahkuda aktiivsest poliitikast kohe pärast seda, kui ta loobus saadikukohast Tallinna volikogus. «Ta hakkas tegelema äriga ja oma tervisega, sest tervis oli tal juba pikka aega probleemiks,» sõnas Lebedev.
Karkudega kuju
1954. aasta 1. jaanuaril Kaug-Idas Vladivostokis sündinud Kogan juhtis Nõukogude okupatsiooni ajal ühenduse Estrõbprom töökaitselaborit ning kerkis 1980. aastate lõpul iseseisvusliikumisele vastukaaluks loodud Interrinde üheks tuntumaks juhiks.
Seejuures sattus ta 1989. aasta septembris Tallinna-Paide maanteel oma Moskvitiga liiklusõnnetusse, mille tagajärjel said tema «kaubamärgiks» ja pilkeobjektiks kargud.
Viimati sattus Kogan avalikkuse tähelepanu alla 1999. aastal, kui osutus valituks Tallinna linnavolikogusse.
Ohtlik tegelane
Põhjalikult laulvat revolutsiooni uurinud ajakirjaniku ning koos Koganiga viimasesse ülemnõukogusse kuulunud Juhan Aare sõnul ei tuleks Koganisse siiski suhtuda kui koomilisse, ohutusse või kahjutusse tegelasse.
«Ta juhtis Eestis neid jõude, kes olid meile reaalselt ohtlikud. Nad tegid väga tõsiseid jõupingutusi selleks, et meil toimuksid füüsilised konfliktid,» sõnas Aare.
Samuti oli Kogan Aare sõnul üks sidemehi Interrinde ja KGB vahel ning käis ka Moskvas KGB ohvitseridele pidamas loenguid sellest, kuidas natsionalismiga võidelda.
Samas oli Kogan Aare sõnul väga osav kõnemees, kellega oli avalikkuse ees raske vaielda, kuna Kogani jaoks polnud probleem musta valgeks või valget mustaks rääkida.
«Selles mõttes oli Kogan aus mees, et temaga 2001. aastal vesteldes ütles ta, et peab Nõukogude Liidu lagunemist endiselt suureks veaks ja andis parima, et seda ei juhtuks. Ta oli tüüpiline «sovetski narodi» esindaja,» lisas Aare.