/nginx/o/2009/06/19/196659t1h66a8.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2126003t1h56a1.jpg)
Venekeelsed allikad on neutraalse Eesti kaubalaeva Kassari uputamist kajastanud mitmel moel. Huvitav ongi jälgida andmete evolutsiooni, ehkki üsna võimatu on saada ülevaadet kõikidest allikatest.
Eesti auriku uputamist varjutas aastakümneid salapära
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NSV Liidu ametlikes infokanalites levitati teavet Talvesõja ajal uputatud Soome laevast. See versioon elas pikki aastakümneid.
1973. aastal avaldas NSV Liidu kaitseministeerium Moskvas kapten V. Dmitrijevi raamatu «Atakujut podvodniki». Loeme, et Kassari uputas Nõukogude allveelaev ts-323 vanemleitnant F. Ivantsovi juhtimisel.
jutt mõnest mürsust
Kassari avastati kell 3.20, peatumisnõude järel kustutati tuled, kuid unustati välja lülitada ahtrituled, siis avati 45 mm suutükist tuli ja kell 4. 30 Kassari uppus, olles «saanud allpool veeliini mõned mürsutabamused».
Sama asutuse kirjastatud «Dvadõ Krasnoznamennõi Baltiiski Flot» (1978) annab sama seletuse, nimetades Kassarit Soome aluseks.
1988. aastal ilmnevad perestroika (uuenduste) ja glasnosti (avalikustamise) tulemused: Moskvas ilmus Dmitrijevi ja Temesevi raamat «V glubinahh Baltiki», kus Kassari uputamisest samuti juttu.
10. detsembri öösel märgati merel suitsu ja laeva komandör vanemleitnant Ivantsov uuris asja: laeval on «saksa» tähtedega nimi ehk on see Soome laev, asub ju Soome rannik üsna lähedal. Otsustati torpeedo kokku hoida ja laev uputada 45 mm poolautomaatsuurtüki tulega.
Samal 1988. aastal ilmus Moskvas veel S. Berenoi koostatud teatmeteos «Korabli i suda BMF SSSR 19281945», kus öeldakse ilma keerutamata välja: 1935. aastal vette lastud ja 1936. aastal Balti laevastikku arvatud allveelaev ts-323 uputas 10.12.1939 Eesti laeva Kassari.
Seega võeti omaks, et Nõukogude allveelaev uputas erapooletu Eesti lipu all sõitva auriku. Kaitsetute meremeeste tulistamist ei toonud meelde ka glasnosti-poliitika.
Samuti sai teatavaks, et Kassari uputamisel ilmutatud oskusliku tegevuse eest autasustati allveelaeva komandöri Ivantsovi ja miini-suurtükiallüksuse komandöri Suhhotinit Punatähe ordeniga.
Mõnes hilisemas käsitluses kinnitati, et see oli Eesti laev, mis aga liikus mereblokaaditsoonis.
2002. aastal muutus A. Platonovi käsitluses «Sovetsko-Finljandskaja voina 19391940 gg. Boevõje deistvija na more» üldpilt veelgi täpsemaks.
Hiline ülestunnistus
Nõukogude allveelaev liikus 10. detsembril Hiiumaa suunas, et majakasignaalidega täpsustada oma asukohta, kell 3.10 avastati 33 kaabeltau kauguselt transpordilaev, mille kohta tehti järelepärimine, aga vastust ei saadud.
Seejärel avati 45 mm suurtükist tuli, sest laeva suurem suurtükk oli jäätunud ning seega kasutamiskõlbmatu. Laeva uputamiseks lasti välja 8-3 kaabeltau kauguselt ühtekokku 160 (!) mürsku.
«Maksab tähelepanu pöörata suurele arvule väljalastud mürskudele, mida saab seletada nende väikese kaliibriga,» sedastab autor, lisades, et see oli Eesti laev, mis sõitis väljaspool blokaaditsooni, 28,5 miili Ristna majakast põhja pool.