Lapsed nuruvad auke, vanemad on vastu

Mari Jõgeva tegi esimese augu ninasse 15-aastaselt, kui ta üksinda kodus istus ja tegevust otsis. Foto: Sille Annuk

Mari Jõgeva oli 15, istus üksinda kodus ja mõtles, mida teha. Võttis siis nõela, põletas seda ja tegi viinaga puhtaks. Endal käed higised ja värisemas, asus ta – ettevaatust, araverelised! – oma nina kallale.

Tund aega torkis. Ninakihid krõpsusid nõela all. Kui auk lõpuks sõõrmes sees, torkas rõnga sellest läbi.

Kaua ta seda kanda ei saanud. Ei, torkekoht ei läinud mädanema. Ema käskis selle ära võtta.

Ehkki rõngad ja needid näos ning keha küljes on juba üksjagu vana mood, ei näita see suuri vaibumise märke. Augustajad kinnitavad, et jõuluvaheaja lähenedes ootavad nad oma uste taga järjekordset noorte pealetungi, kõigil ühine soov helkivaid vidinaid nahast läbi susata.

Pääs poppide hulka

«Noorte enda sõnul on see äge ja lahe ja cool,» märgib Tallinna Ilukabineti omanik Helen Zeider. «Samas ei taha noored eriti tunnistada, et teevad auke seepärast, et sõbrannal on, et poolel klassil või kõigil juba on ja et nii pääsevad nad nn poppide inimeste seltskonda.»

Postimehe reporteritöö kinnitas, et nii nagu Mari Jõgeva koolidirektorist ema, seisab ka enamik teisi lapsevanemaid augustamiste ja rõngastamiste-neetimiste ning samuti tätoveeringute vastu.

Sellepärast, oletab administraatorina töötav Jõgeva, et neil oli omal ajal range elu, mil isegi küüsi ei tohtinud lakkida. «Nüüd ei meeldi vist neile, et teistel on rohkem vabadust,» pakub ta.

Kuid see vabadus tuleb sageli läbi valu ja pisarate.

Ansambli Vanilla Ninja liige Lenna Kuurmaa mäletab, et kui ta lasi endale viis aastat tagasi keeleneedi panna, tegi protseduur nii põrgulikku piina, et silme eest läks lausa mustaks. «Mõtlesin, et elu sees seda enam teha ei lase,» tunnistab ta.

Kuurmaa bändikaaslane Piret Järvis, kel ühes kõrvas kaks ja teises neli auku, mäletab siiani, mismoodi kõrva kõhre sisse tehtud torge aasta otsa valu tekitas. Koguni nii suurt, et tolle kõrva peal ei saanud magadagi.

Sellegipoolest on ta aeg-ajalt mõelnud, et paneks ka kulmurõnga. Ent pole mõtteilt tegudeni jõudnud.

«Olen skeptiline augustamiste suhtes,» avaldab ta. «Ei tea ju, millega see lõppeda võib, eriti kui auke näkku teha ja sinna neete panna. Pärast on nägu tükk aega paistes. Mõnikord võtab päris kaua, kuni ära pareneb.»

Kui üldse paraneb. Jõgeva, kel on keeleneet ja seitse kõrvarõnga auku, lasi aastate eest paigaldada endale ka huuleneedi. Kuna tal on täidlased huuled, juhtus nii, et needi kinnitus kasvas limaskesta sisse. Siis ei jäänud muud üle, kui tuli lõikusele minna.

Sõbrannal, kellega Jõgeva üheskoos keeleneedi lasi panna, läks veelgi hullemini. Järgmiseks hommikuks oli keel nii üles paistetanud, et ta ei saanud rääkidagi. Kui ta keele peegli ees suust välja ajas, nägi ta, et see on üleni vereklimpides. Neet tuli kibekähku välja võtta.

Ulla Laanelehel, Tallinna ilusalongi Mariness kosmeetikul, on ebameeldiv kogemus oma nabaehtega.

Nahk, mis torkekohtade vahele jäi, muutus poole aastaga üha õhemaks ja õhemaks. Lõpuks kasvas ehe sellest välja. Alles käi sinakas märk. «See arm ei ole ilus,» nendib ta.

Kunde minestab

Kolme aasta jooksul, mil Laaneleht soovijaile auke teinud, on tulnud sageli patsiente turgutada. Kord võttis üks neiu moraalseks toeks kaasa sõbranna. Kui Laaneleht hakkas auku torkama, märkas ta, kuidas sõbranna näost valgeks läks ja minestama hakkas.

Kundel, kellele ta auku tegi, hakkas samuti halb. Nii ta siis siblis nende kahe vahel, pakkudes külma vett ja nuuskpiiritust. Sellest ajast saadik ta salongis enam käehoidmist ei luba – kahe hädalisega ei saa ju ühel ajal tegelda.

Olgugi aukude tegemine Laanelehe töö, ei soovita ta kellelgi neid noorena teha lasta. «Pärast on tüdrukud väga õnnetud, et on näo ära rikkunud,» hoiatab ta.

Suurele osale lapsevanemaist pole vaja hoiatusi kaks korda öelda. Selle loo reporteritöö käigus oli suisa võimatu leida emasid, kes laste augustamisi heaks kiidaks.

Helen Zeider Ilukabinetist ei osanud üheselt seletada, millest nende vastuseis võiks olla tingitud, ent pakkus, et ilmselt muretsevad vanemad ennekõike selle pärast, et lapsel oleks tulevikus kergem tööle või heasse ülikooli saada.

«Eesti inimene on kord juba eelarvamustega ja erinevad piercing’ud näos kahandavad nende silmis isiku usaldusväärsust,» lausub ta. «Sama kehtib ka nähtavate tätoveeringute puhul. Nabaaugu tegemist näiteks keelatakse harva. Pigem on vanemate vastuseis suunatud kulmu-, huule- ja muudele näoaukudele.»

Ajakirja Cosmopolitan ilutoimetaja Ly Ranne tütar Hannele tahtis endale murdeeas panna nabarõnga. Ta oli juba augustaja juures ajagi kinni pannud, ent pärast emaga peetud arutelu loobus. Augustamine on mööduv mood, jõudsid nad ühisele arusaamale.

«Palju tähtsam on olla isikupärane ja mitte minna vooludega kaasa,» lausub Ranne, kes peab õigemaks, et inimesed rõhutaks rohkem loomulikku ilu. Jumestajana on ta märganud, et paljudel, kes kulmurõngast loobunud, on väiksed armid järele jäänud.

Inetud vaatepildid

Näitleja Piret Kalda kolmest lapsest vanim pani 14-aastasena ninna väikse pärli. Ent ema ei varja heameelt, et tütar selle peagi ära võttis ja auk ilusasti kinni kasvas. Mõni aeg tagasi kerkis peres teemaks tütre nabarõnga soov.

Kalda rääkis seepeale joogaõpetajalt kuuldud loo, et nabas, kus asuvad energiapunktid, paneb rõngas energia kinni. See jutt tegi tütre tõsiseks ja ta ütles kavatsusest lahti.

Nii tunneb Kalda heameelt, et lapsed ei ole end veel purustanud – just nii ta ütles. Ja et on suutnud nad – jällegi tema sõnad – ära rääkida. Liiati ei tundu see talle kuigi kaunis, kui talvel tatt ninarõnga külge jäätub ja seal tilbendab.

Samalaadne vaatepilt ei meeldiks ka Tartu Ülikooli õppekorraldusspetsialistile Katrin Lendokile. Tema neljast lapsest noorimal on küll kummaski kõrvas kaks auku, aga et neid võiks lisanduda ka ninna – see ei mahuks emale pähe.

«Kujutad ette,» ütleb ta, «kui lapsel on nohu, ta võtab rõnga ära ja nuuskab ning külje pealt pritsib tatti välja.» Ninarõngas ei ole neil peres rohkem jutuks tulnud.

Endine tippsuusataja Piret Niglas, nüüdne Kohtla põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja, lasi kümneaastasele tütrele Mariethe-Piretile teha kõrvaaugud, kuid neisse tekkis valus põletik. Sestsaadik on igasugused augustamised tema peres teema, millest tütar ei taha kuuldagi.

«Kaine mõistus võitis,» rõõmustab Niglas ja lubab, et kui lapsel veel kunagi rõnga-needi isu peaks tulema, siis tema käest ta küll selleks luba ei saa.

Kuid augustamise kõrval on viimasel ajal saamas üha populaarsemaks tätoveeringud. Näiteks Raadio Elmar vanemtoimetaja Tiiu Sommer on näo- ja kehaaukudest kõik iluasjad ära korjanud ning lasknud teha selja alaosale hoopis väikse tattoo. Ent häda oli selles, et ise ta seda ei näinud. Nii küpses mõte teha tätoveering vasakule säärele.

Sommer valis välja keldi koera – hinge hoidja ja kaitsja –, kannatas kaks ja pool tundi nõela all valu, maksis selle eest mitmenädalase puhkuse raha, kuid on tulemusega rahul. «Tänaval püüan pilku küll,» kinnitab ta. «Kui panen lühema seeliku selga ja kontsad alla, siis kõik vaatavad.»

Igavesed kehapildid

Sommeri tätoveering on igavene. «Sellised asjad peavadki igavesed olema,» kuulutab ta.

Aga kuidas see vanas eas võiks välja paista?

«Siis venitan kortsus naha laiali ja kutsun lapselapsed vaatama,» lubab ta naerdes.

Ka Mari Jõgeva on vanuse lisandudes augustamiselt tattoo’dele üle läinud. Tema selga ehib Playboy jänku, samuti igavene. Temagi ei pelga, et ta vanaduses naeruväärne välja võiks näha. Sest tätoveeringuid leidub üha rohkematel noortel ja nõnda saab temast pensionieas lihtsalt üks kehakaunistatu sadade teiste samasuguste seas.

Arstid hoiatavad hädaohtude eest

Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professor Hele Everaus hoiatab, et näopiirkonda aukude tegemine ja sinna rõngaste või neetide toppimine võib seoses peaaju lähedusega tekitada tõsiseid tervisehädasid.

Rõngas või neet, mis vastu kudesid hõõrub, võib tema sõnul tekitada veresoonte vigastusi. Nägu on avatud väliskeskkonna baktereile ja nood võivad vereringlusega sattuda aju veresoontesse, nii et tagajärjeks võib olla koguni ajukelmepõletik, seletab Everaus.

Mõistagi oleneb hädade oht paljuski sellest, kui hästi on augud tehtud, lisab ta. Kui augustamiseks kasutatavad vahendid pole steriilsed, võivad organismi üle kanduda näiteks aidsi ja maksapõletikku tekitavad viirused.

Hoolimata linnalegendina levivast kartusest, et naha sisse pandud võõrkeha võib soodustada vähkkasvajate teket, ei ole Everausi kolleeg, sama kliiniku direktor Peeter Padrik üheski uurimuses sellise seose esitamist kohanud.

TÜ kliinikumi nahahaiguste kliiniku juhataja professor Helgi Silma sõnul võivad metallesemed põhjustada naha- ja limaskestade põletikku, mida nimetatakse kontaktärrituseks.

«Ninas on kaitsebarjäär tugev, seal pole infektsioonioht suur,» lisab ta. «Aga suhu ja huultesse ma küll midagi ei topiks.»

Ühtlasi märgib Silm, et keha sisse tekitatud augud võivad sageli pärast iluasjade eemaldamist tekitada ülespoole punduvaid arme.

Silma kolleegi dotsent Sirje Kauri sõnul on viimasel ajal hakanud laialt levima nikliallergia, mis kummitab 10–15 protsenti naistest. Seetõttu soovitab ta enne, kui hakata endale neete ja rõngaid külge panema, teha nahapõletike ennetamiseks nikli tundlikkuse test.

Kehakaunistused ei ole populaarsed

Euroopas ei peeta keha augustamist ja tätoveerimist enam nii huvitavaks ja atraktiivseks moeröögatuseks nagu mõni aasta tagasi, teab vahendada Rootsi uurijate tulemusi Tartu Ülikooli doktorant Andra Siibak.

«Nende uuringu põhjal on see kaduv mood, eilse päeva teema,» lisab Siibak, kelle doktoritöö käsitleb uue meediakeskkonna rolli noorte soolise identiteedi kujunemisel.

Olles uurinud poole aasta vältel populaarse veebikeskkonna rate.ee saja tähelepanuväärsema mehe ja naise pingerida, üllatas Siibakut see, kui vähe kohtab sellesse edetabelisse mahtunud inimeste hulgas neid, kellel on uhked kehakaunistused.

«Tänavapildis on jäänud pigem mulje, et inimestel on palju ekstravagantseid kehakaunistamise viise,» nendib ta.

Siibaku tähelepanekute järgi mahub nii meeste kui naiste esisajasse neetide, rõngaste ja tätoveeringutega kaunistatuid vaid neli-viis, mitte rohkem. Nende vähesuse põhjus peitub tema hinnangul selles, et tähelepanuväärsete inimeste hulka kuulujail on teisigi huviorbiiti tõusmise võimalusi kui end augustada. (PM)