/nginx/o/2013/09/05/2075225t1heaf6.jpg)
Eile saatis Maavalla Koda kaitsepolitseiametile avalduse, milles palus välja selgitada, kas natuke enam kui kuu tagasi Viru-Nigulas toimunud õlgedest inimkuju põletamises on täheldatav kuriteo koosseis.
Maausulised paluvad kaitsepolitseil uurida tulemõrva kordamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2. mail korraldasid sihtasutus Virumaa Muuseumid, luteri kiriku Viru-Nigula kogudus ja Viru-Nigula vald omavahelise koostöölepingu sõlmimise tseremoonial sümboolselt õlgedest inimkuju põletamise.
Maakonna pärimuse järgi toimus Viru-Nigulas 366 aasta eest arvatav tulemõrv, mille ohvriks langes kohalik rahvaarst, kiriku poolt nõiaks tembeldatud Kongla Ann.
Naise üle peetud kohtuprotsessist on säilinud märkmeid, samuti on sündmust kirjeldanud Viru-Nigulas tegutsenud kirikuõpetaja ja keelemees Otto Wilhelm Masing.
Kohtuotsuse täideviimine
Sihtasutus Virumaa Muuseumid ja luteri kirik viisid kohtuprotsessi otsuse nii-öelda teist korda täide. Kuju rüütati, köideti posti külge ja süüdati põlema.
Aktsiooni korraldas sihtasutus Virumaa Muuseumid ja sündmuse juures viibisid Toolse piirkonna direktor Uno Trumm, Virumaa Muuseumide juhataja Ants Leemets, Viru-Nigula vallavanem Raivo Heinmets ja volikogu esimees Ain Tiivas.
Lisaks viibis sündmuskohal lepingu üks osapooltest, EELK Viru-Nigula koguduse vanem Aadu Raudla, kes on ajalehele Pärnu Postimees avaldanud lootust, et kogudus saab ehk koostööst Virumaa Muuseumidega kasu.
Pealtnägijate sõnul oleks inimpõletamine toimunud justkui päriselt, ainult inimliha kõrbehaisu ei olnud õhus tunda.
Maausulisi ja taarausulisi ühendava Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik ütles, et maausulised näevad kohatus teos maarahva pärimusele ja esivanemate mälestusele sülgamist.
«Äärmiselt kohatu on, kui riigi osalusel saadetakse korda põlisusku ja -kultuuri ähvardavaid tegusid, mis võivad külvata sallimatust,» tõdes Kaasik.
Kaasiku sõnul on eriti kahetsusväärne, et sündmus toimus sihtasutuse korraldusel, mille asutajate hulgas on kultuuriministeeriumi poolt esindatud Eesti riik.
«Sellega on Eesti riik kaudselt kiitnud heaks kolm ja pool aastasada tagasi Rootsi võimude ja luterliku kiriku vägivallateod nende vastu, kelle ainus süü oli Eesti põlisrahva pärimuse tundmine ja edasikandmine,» avaldas Kaasik.
Leemets põletamist ei kordaks
Sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets toimunus konflikti ei näe, kuid on nõus maausuliste ees vabandama.
«Muuseumite asi on tutvustada ajalugu ja selle käigus toimunud sündmusi. Kui tagantjärele selgub, et tegime seda kedagi riivaval moel, palume vabandust. Mina isiklikult ei osanud küll arvata, et me õlekuju põletamisega kedagi riivame. Tagantjärele mõeldes ma seda enam ei teeks,» ütles Leemets.
Leemets lisas, et on saavutanud Maavalla Koja vanemaga põhimõttelise kokkuleppe läbirääkimiste alustamiseks, kuidas Viru-Nigula kohalikku ajalugu peaks kajastama.
«Võtame üle Viru-Nigula muuseumi ja tahame seal teha varasemast erineva rõhuasetusega tööd. Ajalugu on ajalugu ja piirkonnas on ajalooliste märkidena olemas nii Samma hiis, Maarja kabel kui Kongla Anne põletamise koht,» lausus sihtasutuse juhataja.
Leemetsa sõnul ei ole muuseum tahtnud rõhutada minevikus toimunud usukonflikte, viidates, et ei tea ürituse korraldanud Uno Trummi katoliiklikust taustast.
«Eesti Vabariigis kehtib teatavasti usuvabadus. Seda, et Trumm on katoliiklane, kuulsin isiklikult Ahto Kaasiku käest. Minu teada kuulub Trumm Isamaaliitu,» kinnitas Leemets.
Maavalla Koda saatis järelepärimised ka kultuuriminister Raivo Palmarule ja EELK peapiiskopile Andres Põdrale.
Kultuuriministrile saadetud kirjas seisab: «Kristlikku vägivaldset fundamentalismi manifesteeriva tseremoonia korraldamine riigi ja omavalitsuste asutatud sihtasutuse poolt koostöös luterliku kiriku kogudusega tekitab maausuliste hulgas erilist nördimust.»
Paavsti vabandus inkvisitsiooni eest
Peapiiskop Andres Põdrale saadetud kirjas osutab koda, et EELK koguduse osalemine sümboolsel mõrval teeb kiriku vastutavaks minevikusündmuse taaselustamise ja seega sellele moraalse heakskiidu andmise eest:
Maavalla Koda tuletab saadetud kirjas Põdrale meelde, et katoliiklaste paavst Johannes Paulus palus oma kiriku nimel vabandust inkvisitsiooni-aegsete hirmu- ja vägivallategude eest.
Maausulised paluvad ühtlasi Luteri kirikult konkreetset seisukohavõttu Viru-Nigula koguduse poolt korraldatud Kongla Anne teistkordse hukkamise suhtes.
Eesti maausulised, keda esindab Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, on Kongla Anne ja tema kaasaegsete loodususuliste pärimuse järgijad ja edasikandjad, seisab maausuliste pöördumises.
Seepärast käsitab koda toimunut mitte ainult kogu Eesti ajaloo ja pärimuse mõnitamisena, vaid ka kui otsest vaenulikku akti maausuliste vastu.
Ahto Kaasiku sõnul on eriti kahetsusväärne, et omausu ja pärimuse rüvetamine toimub ajal, kui rahvusriik on jõudsalt kosumas.
Kongla Anne mälestuskivi avati Viru-Nigulas kuusteist aastat tagasi.