/nginx/o/2013/09/05/2054027t1hcf1e.jpg)
President Arnold Rüütel kirjutas eile õhtul Kadriorus alla otsustele, millega annab Eesti Vabariigi 88. aastapäeva puhul ja iseseisvuse taastamise 15. aastal riigile ja rahvale osutatud teenete eest riikliku autasu kokku 834 inimesele kodu- ja välismaalt.
Kõrgeima autasu, Maarjamaa Risti I klassi saab USA eelmine president Bill Clinton, Saksa endine liidukantsler Helmut Kohl ja Poola ekspresident Lech Walesa.
Riigivapi I klassi autasu saavad Lennart Meri, Tunne Kelam ja Edgar Savisaar.
Autasustatute täielik nimekiri on üleval presidendi kantselei kodulehel www.president.ee.
Presidenti autasustab 538 inimest seoses iseseisvuspäevaga ja Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks.
Autasustatute hulgas on paljud Eesti sõbrad välismaal, samuti teadlased, pedagoogid, kultuuritegelased, majanduselu edendajad, riigiametnikud, vabadusvõitlejad ja sõjaväelased ning teised isikud, teatas presidendi kantselei.
«Nende tublide inimeste igapäevase töö tulemusena saame täna öelda, et Eesti elu püsib pidevas edenemises,» märkis Rüütel.
«Eesti Vabariigi 88. aastapäeva eel ja Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 15. aastal täname ning austame riiklike autasude kaudu isikuid, kes oma tegevusega taastasid ja kindlustasid Eesti riiki, tänast Euroopa Liidu liikmesriiki ja NATO liiget,» seisab otsuse preambulas.
Otsuses lisatakse, et Eesti Vabariik tänab neid, kes juhtisid järjekindlalt rahvusvaheliste organisatsioonide ja üldsuse tähelepanu Eesti jätkuvale okupeerimisele, allkirjastasid «40 kirja» ning kandsid oma tegevusega rahvuslikke aateid ja kaitsesid omariikluse ideed.
President Rüütel toonitas ühtlasi, et soovib oma otsusega Eesti riigi nimel tänada kogu rahvast, kes aitas kaasa vabaduseaadete rahumeelsele võidulepääsemisele.
«Eesti iseseisvuse taastamine oli otsekui uus, seekord veretu Vabadussõda, mis jõudis lauldes meelekindlust saanud võiduni tänu rahva üksmeelele ja poliitilisele aktiivsusele.»
President Rüütel avaldas veendumust, et just nüüd on õige aeg tänu avaldamiseks ja ühes sellega ajaloolise hinnangu andmiseks lähiminevikus toimunule.
«Eesti vajab sellist kokkuvõtte tegemist nimelt praegu, et seejärel edasi minna ja edukalt toime tulla nende uute väljakutsetega, mida meile esitab kaasaegne maailm,» ütles ta.