Pikameelset dirigenti ärritab sõnapidamatus

Lauri Breede otsib õiget tooni nii koorilaulus kui automootori urinas. Foto: Margus Ansu

Veerand sajandi jooksul ühtteist laulukoori juhatanud Lauri Breede (48) naudib täiel rinnal hetki, mil saab maakodus ehitada, pühapäevapannkooke küpsetada või omatehtud sahaga lund lükata.

Jõulude karvane kommertskäsi kaabib juba igaühe ukse taga. Kas teil on jõulukingid ostetud ja kodus kapis pakituna ootamas?

Ei ole.

Ostuhulluse all teie pere ei kannata?

Ei. Mõtleme üsna ratsionaalselt (muigab) – mina näiteks olen kinkinud aastaid perekonnale sokke.

Värske leheuudis räägib Eesti koorijuhtide 520-kroonisest keskmisest palgast. Kuidas te toime tulete?

Minu põhitöö, millega leiba teenin, on ikkagi pedagoogiline: hääleseade ja koorijuhtimine Elleri muusikakoolis, dirigeerimistunnid õpetajate seminaris. Kooride juhatamine on rahvavalgustuslik missioon.

Palka maksti selle eest nõukogude ajal. Siis oli igal suuremal asutusel kohustus pidada ülal isetegevuskollektiive.

Nüüd on koorid oma rahamuredega jäetud üsna omapead. Tõsi, näiteks Tartu Ülikool saab asjast aru ja toetab oma kollektiive nii dirigentidele palka makstes kui ka muid kulusid kattes.

Polevat meeshäält, kellele te ei suudaks tema kooripartiid ette laulda – kõige madalamast bassinoodist kõige kõrgema tenorinoodini. Ehk võinuks teil lauljana olla koorijuhist märksa kirkam tähelend?

Konservatooriumi sisseastumiseksamil jäi mulle mulje, et minu erialaõpetajale valmistas minu esinemine lauluprogrammiga heameelt. Ta kutsus mind kohe tööle Eesti Raadio segakoori.

Kuid minu õpetaja Ivo Kuusk ütles omal ajal, et «oh, sul on niisugune väikene hääl – hea, kui saad koori lauljaks».

Ooperilaulja häälematerjali mul ikka ilmselt ei ole. Üks asi on hääleulatus, teine hääle tugevus.

Teie ema Aino Seep oli küll ooperilauljanna, isa Ago Breede aga hoopis tehnilise haridusega. Kui te kodus ehitate või autot remondite, mis mõlemad kukkuvat teil hästi välja, kas te siis ei mõtle, et oleksite võinud hoopis isa jälgedes minna ja insenerina endale monumendi püstitada?

Olen endale monumendi oma maja näol juba püstitanud (naerab). Olen sellega rahul. Tegin isaga ehitustööd nagu võrdne võrdsega juba kümneaastasest poisikesest peale. Kaevasin vundamendiauku, tegin elektri- ja pottsepatööd.

Tänavu veebruaris kirjutas kooriveteran Uno Uiga ajalehte loo pealkirjaga «On aeg mõelda koorilaulu päästmisele». Ons koorilaul tõesti välja suremas?

Ma loodan, et umbrohi ei kao. Loodetavasti püsib üldine arusaam koorilaulu tähtsusest. Meil on kõik muu juba euro, aga kultuur, sealhulgas koorilaulukultuur, on oma.

Eesti koorid lähevad välismaale konkurssidele ja võidavad Veljo Tormise loominguga. See on algupärane ja omanäoline. Seda teised maailmas ei tee.

Kas Tarbatu naaseb kunagi ainult runo ja regivärsi juurde, millega ta Uno Uiga käe all 25 aastat tagasi alustas?

Tarbatu teeb rahvalaule praegugi kogu aeg, aga elu on sundinud meid laulma ka igasugu muud repertuaari.

Näiteks läheme välismaale ja kutsutakse kirikusse esinema. No palju sa neid rahvalaule jõuad seal maha laulda. Publik nõuab mitmekesisust ja lauljadki tahavad seda.

Jaanuaris saab üheksa aastat HaleBopp Singersi sünnist. Kas spirituaalikoorist sai džässkoor seetõttu, et teie akadeemilisemad kolleegid vaatasid spirituaalide laulmist kui mingit kerglasevõitu tegevust?

Keegi pole otseselt küll midagi ütlema tulnud, et mis sa teed või mis sa oled. Ja eks spirituaalilaulmist on proovinud ka kõik teised koorid.

Džässkoor pakub teistsugust häälekoolitust, kui ollakse Eestis harjunud kuulma. Jatsusuund on mulle ka alati meeldinud ja Eesti heliloojadki on palju põnevaid asju kirjutanud.

Näiteks mullu ja tunamullu tegime Alo Mattiiseni risotooriume «Roheline muna» ja «Näärmed». Tänu meie kontserdile sai «Näärmed» Tõnis Kõrvitsalt bigbändiseade.

Mida põnevat on teoksil?

Plaanis on teha Tartu Gaudeamuse laulupeoks üks Raimo Kangro teos koos Lilyan Kaivi orkestriga. Ja soov on ka kindlasti teha uuel aastal ära biitlite kontsert.

Spirituaalid ülistavad jumalat ja tema poega. Kas hea spirituaalilaulja võib vabalt olla ainult hea laulja või peaks ta olema ka hea usklik?

Eestlase usuküsimusest ei julge ma küll väga kõvasti rääkida. Meie kooris on osa inimesi usklikud, osa mitte. Seejuures on esindatud mitu erinevat kirikut. Meid seob armastus muusika vastu.

Teie ei pea end usklikuks?

Niivõrd-kuivõrd. Ristitud ma olen. Ema algatusel juba vene ajal, lapsena. Aga iganädalane kirikuskäija ma pole. Kirikusse kuulumine on mulle kultuuri küsimus.

Kui te 1985. aastal Tallinnast Tartu tööle tulite, elasite kaks aastat visiitabielu, sest teie abikaasa Maire Breede jäi kahe- ja nelja-aastase pojaga pealinna. Kas abielu oli tookord ohus?

Ei usu. Töö on töö ja mina otsustasin tulla Tartusse end proovile panema.

Abikaasa polnud vastu?

Ega ta hästi nõus olnud. Hiljem on aga öelnud, et see oli

ainuõige otsus – võtta ette midagi uut.

Olete üks omandireformi ohvreid. Panite koos abikaasaga kaheksakümnendatel hakkama ühe Tallinna ja ühe Tartu korteri, et vahetada eluase Tähtverre. Eesti aja tulles tagastati see õigusjärgsele omanikule. On see tekitanud teis kibestumust?

On küll, aga ega ma sellest rääkida ei taha. See teema näitab Eesti riigi tegemata tööd.

Juba üle kümne aasta käite iga päev Tartus tööl rohkem kui 20 kilomeetri kauguselt Tõraverest, elumajaks laiendatud suvilast. Linna lihtsama elu peale ei ole mõelnud kolida?

Mida aasta edasi, seda armsamaks see koht muutub. Mul on väga hea meel sinna igal õhtul pääseda, seal toimetada.

Meil on seal omamoodi väike küla. Oleme koos naabritega üht kui teist ette võtnud, näiteks teid ehitanud. Mina tõmban igal talvel neid džiibiga lumest puhtaks.

Kui tihti torupilli harjutate?

Pole pikka aega harjutanud, kuigi vormis hoidmiseks oleks vaja. Kontsertidel olen torupilli ikka kasutanud, viimati läinud suvel.

Kakskümmend aastat koorijuhina kõlab ikka päris karmilt. Kauaks teil veel särtsu jätkub?

Kuni mind jätkub. Elu näitab.

CV

• Sündis 1957. aasta 14. novembril Tartus.

• Õppis Elleri muusikakoolis koorijuhtimist. 1980 lõpetas samal erialal Tallinnas konservatooriumi.

• Töötanud Eesti Raadio segakoori lauljana, pedagoogilise Instituudi dirigeerimisõppejõuna, Vanemuise koormeistrina, kultuurikeskuse Sinimandria koorimuusika peaspetsialistina. Praegu Elleri-kooli dirigeerimise, hääleseade ja koori õpetaja ning õpetajate seminari dirigeerimise ja hääleseade lektor.

• Juhatanud 11 koori. 1985. aastast tänaseni on segakoori Tarbatu juht ning 1997. aastast kammerkoori HaleBopp Singers dirigent. Juhatab ka Eesti Meestelaulu Seltsi Jõgevamaa noorte meeskoori ja Jõgevamaa poistekoori.

• Abielus Tartu Rahvaülikooli juhataja Maire Breedega. Vanem poeg Tanel (24) on lõpetanud EPMÜ maastikuarhitektina, noorem poeg Simo (22) õpib Eesti Muusikaakadeemias klassikalist laulu.