Eurotunnel vaagub pankroti lävel

1. detsembril 1990 vahetasid inglise kaevur Robert Fagg (vasakul) ja prantsuse ametivend Philippe Cozet 22,3 km kaugusel Inglismaa ning 15,6 km kaugusel Prantsusmaa rannikust riigilippe, tähistades nõnda tunneli läbimurde saavutamist. Foto: AFP

Suurbritanniat ja Prantsusmaad ühendavat tunnelit haldav firma Eurotunnel on tõsistes rahalistes raskustes, mis võivad lõppeda firma pankrotiga.

Eurotunnelil on võlgu 6,5 miljardi Suurbritannia naela (152 miljardit Eesti krooni) ulatuses ehk pea kolm korda rohkem kui Eesti selle aasta riigieelarve. Konkurentsile jalgu jäänud Eurotunnel on viimase kahe aasta jooksul saanud 1,5 miljardit naela (35 miljardit krooni) kahjumit.

Lootused, et Suurbritannia või Prantsusmaa valitsus Eurotunneli võlgadest päästaksid, on ilmselt alusetud. Nimelt otsustasid valitsused tunneli kaevamist alustades, et riigi raha projekti finantseerimiseks ei kasutata.

Reisijate nappus

Eurotunnel on alustanud kriisis oma hinnapoliitika ümberkorraldamist. Alates juuni algusest on reisimine odavam inimestele, kes ületavad Inglise kanalit väljaspool tipptunde või broneerivad varakult pileti. Soodsaimad piletid autoga reisijatele võivad nüüd maksta 49 naela (pisut enam kui 2100 krooni).

Madalamate hindade abil loodab Eurotunnel reisijaid juurde saada. Just tunneli kasutajate oodatust väiksem arv on üks põhjustest, miks firma võlad 11 aasta jooksul, mis tunneli avamisest möödas on, ei ole kahanenud.

Kui tunnel avati, lootis ettevõte, et seda hakkab aastas kasutama kuni 21 miljonit reisijat, tegelikult oli reisijate arv näiteks mullu vaid 7 miljonit. Veelgi suurem on vahe kaubavedudes: kui ennustati, et tunneli kaudu veetakse 7 miljonit tonni kaupa, siis 2003. aastal oli see vaid 1,7 miljonit.

Tunneli tulekul ennustasid skeptikud, et praamiliiklus võib välja surra, aga enamik laevaliiklust eelistanutest pole oma meelsust tunneli kasuks muutnud. Lisaks praamidele konkureerivad tunneliga odavlennufirmad.

Tunneli arendamine

Eurotunneli ebaedu taga pole siiski vaid halvad äritulemused. Tunneli ehitustööd kujunesid oodatust poole kallimaks. Seetõttu alustas firma juba 1994. aastal tegevust 2 miljardi naela (47 miljardit krooni) suuruse võlakoormaga.

Eurotunneli võimalik pankrot ei tähenda siiski Inglise kanali aluse reisijateveo lõppu. Inglismaal käib hoogne tunneli raudtee teise etapi ehitus, mis võimaldaks rongidel kiiremini Londonisse jõuda. Plaanid on olemas ka järgmise, kahekordse autode tunneli jaoks.

Reedel otsustasid Eurotunneli aktsionärid kriisi lahendamiseks tagasi valida firma praeguse juhatuse esimehe prantslase Jacques Gounon’, kellel on lahenduste otsimiseks aega oktoobrini. Pärast seda võib kontroll ettevõtte üle aktsionäride käest üle minna võlausaldajate kätte.

Gounon’d peavad vaatlejad valdavalt prantslastest firma aktsionäride huvide kaitsjaks. Ta sai ametisse, kui aktsionärid eelmise juhatuse umbes aasta eest tagasi kutsusid.

Toonane, inglastest ja prantslastest koosnev juhatus nägi ette, et lisaks võla tagasimaksmisele tuleb omanikel võlausaldajatele ära anda ka suur osa aktsiaid.

Gounon’ hinnangul suudaks Eurotunnel välja kannatada 2,2 miljardi naela (51,5 miljardit krooni) suuruse võla. Ta loodab, et firma võlausaldajad soostuvad ülejäänud rohkem kui nelja miljardi naela suurusest võlast loobuma. Kui kreeditorid sellega ei nõustu, tuleb Eurotunnelil pankrot välja kuulutada.

Majandusanalüütik John Hattoni sõnul peaksid Eurotunneli aktsionärid järeleandmisi tegema.

«Majanduslikult ei ole reaalne soovitada, et aktsionärid jäävad puutumata, samas kui võlausaldajad lihtsalt kirjutavad suure osa võlast korstnasse,» ütles Hatton uudistevõrgule BBC.

Ajalehe Financial Times andmetel on samas osa võlgadest edasi müüdud nn riskimaandusfondidele, kes ei nõustu nii lihtsalt oma rahast loobuma.

Kajar Kase on Postimehe suvereporter

Inglise kanali alune tunnel

• 12. veebruar 1986 – Suurbritannia ja Prantsusmaa lepivad kokku tunneli ehitamises.

• 15. detsember 1987 – algab tunneli kaevamine.

• 6. mai 1994 – kuninganna Elizabeth II ja president François Mitterrand avavad kokku 10 miljardit naela (234 miljardit krooni) maksma läinud tunneli.

• 18. november 1996 – tulekahju, mille tagajärgede remont häirib liiklust seitse kuud.

• Aprill 2004 – aktsionärid saadavad laiali kogu Eurotunneli juhatuse.

• 17. juuli 2005 – Eurotunneli juhatuse esimees Jacques Gounod alustab taas läbirääkimisi võlahoidjatega.

Allikas: Eurotunnel/BBC