/nginx/o/2013/09/04/2028729t1h0a2d.jpg)
Cambridge'i ülikooli teadlane tuvastas esimesi märke Golfi hoovuse aeglustumisest ning hoiatab, et see võib viia temperatuuride languseni Põhja-Euroopas, kirjutab Euobserver.com.
Golfi hoovuse aeglustumine on alanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Golfi hoovusega toimuvad muudatused on eriti ohtlikud Suurbritanniale ja Iirimaale, sest Euroopasse soojemaid veemasse toimetav hoovus hoiab sealseid temperatuure 5-8 kraadi võrra kõrgemal kui need muidu oleksid.
Peter Wadhams Cambridge'i ülikoolist avastas, et Golfi hoovuse ühe «mootori» rolli kandva Grööni mere külma hoovuse jõud on langenud alla 25 protsendi selle kunagisest tugevusest.
Teadlased on sellist arengut juba aastaid ennustanud, ent tegemist on esimese korraga, kus spetsialistide kartused kinnitust leidsid.
Gröönimaa jääkatte all mõõtmisi teostanud Suurbritannia mereväe allveelaevade pardal läbi viidud uuringutulemusi analüüsinud Wadhams kinnitab, et Grööni mere hoovuse jõu raugemine on tingitud kliima soojenemisest.
Ta ennustas, et Arktika regiooni jääkate sulab täielikult kõige varem aastaks 2020, ent mitte hiljem, kui aastal 2080.
«Alles hiljuti leidsime me merest tohutuid «korstnaid», kus külma ja tiheda vee sambad 3000 meetri sügavusele merepõhja langesid. Nüüd on need peaaegu kadunud,» märkis Wadhams.
«Kui külm vesi põhja vajus, asendus see lõunast voolava soojema veega, mis hoidis veeringlust käigus. Kui see protsess peatub, jõuab Euroopasse vähem soojust,» selgitas ta.
Radaruuringud näitasid, et põhjapooluse jääkatte tihedus on 25 aastaga vähenenud koguni 46 protsendi võrra.
Toimuva täpset mõju kliimamuutustele on raske ennustada, ent Wadhamsi kinnitusel võib see olla tohutu.
Ta märkis, et filmis The Day After Tomorrow olid hirmutavad kaadrid Atlandi ookeani veeringluse häiretest, mis on tingitud Atlandi põhja vajuva külma veemassi kadumisest.
«Vee vajumine on peatumas, kuigi palju aeglasemalt kui filmis see toimub aastate, mitte paari päevaga. Kui see protsess jätkub, toob see aga kaasa Põhja-Euroopa kliima jahenemise,» toonitas Wadhams.