/nginx/o/2013/09/04/2028365t1haa33.jpg)
Lavastus saab viimast lihvi. Lauljad teevad dirigendi näpunäidete järgi üksikuid lõike veel ja veel läbi. Orkester vaatab toimuvat kord suure huviga, kord keskendub nootidesse. Nargen Opera selle hooaja kolmas Haydni-ooper peab kohe-kohe publiku ees laval toimima.
Siin põrkuvad raginal Aasia ja Euroopa konfliktid, esile kerkib tänast aega kõnetav sümboolika ja rullub lahti armastuse käivitatud inimsuhete kangas. Nagu polekski tegu enam kui paarsada aastat tagasi loodud muusikateatri, vaid millegi hoopis tänapäevasemaga.
Muusika sõna taustaks
Ooperi lõputegevus toimub Ida ja Lääne vahel kasvavas võlumetsas. Käib esimene ristisõda ja Jeruusalemma vallutamiseks tuleks seal loogu langetada puid.
Tänapäeval on puude asemel vedelamad ained, märgib Tõnu Kaljuste, kellele päris ilmselt meeldivad läbi aja ulatuvad seosed selles teoses. Siin on armudraama varjus nii usukonflikti kui teistmoodi kultuuritunnetusest tekkinud pinget. Aga inimlikud mõõtmed on püsinud ajas samad.
«Tohutult oluline on, et me saame teatris niisuguste asjadega kontakti oma emakeeles,» rõhutab Kaljuste. Ta kiidab Maarja Kangro tehtud õnnestunud tõlkeid kõigile kolmele selle hooaja Haydni-ooperile. Need on täpsed, ilusad ja kõnekad. See keel paneb tüki tõeliselt elama.
«Kui me kannaksime ette maneerilikult, itaalia keeles lauldes itaalia keel kõlab ilusamini kui eesti keel siis unustaksime olulisima. Kunagine drama musicale ja draamakunst vajas muusikat just sõna tähtsustamiseks. Aga seda mõju on kõige ehedamalt võimalik tajuda üksnes emakeeles.»
Kuidas hoida sädet
Tõnu Kaljuste, kes lükkas Nargen Opera vähem kui aasta tagasi käima, on «Armida» endale noothaaval ja sõna-sõnalt selgeks tunnetanud.
Ta seob proovi käigus nüansse, paneb paika tähtsusetuna tunduvaid tundevarjundeid lauljate huulil.
Organisatsiooniliselt peaaegu olematu Nargen Opera on esimese hooajaga äratanud arvestatavat tähelepanu. Nii osalemisega «Eesti ballaadide» projektis kui mitme kontserdisarja ja kolme ooperiga.
Kaljuste möönab, et kõik see on projektipõhine ehk siis ajutise iseloomuga otsekui hapral jääl kõndimine.
See on ebakindel kiikumine soovide ja reaalsuse vahel, annab ta mõista, kui räägib, et hooaeg, millele Joseph Haydni viimaseks jäänud ooper «Armida» punkti paneb, on kui katse talle endale. Kas saab hakkama? Kas toimib?
Vabakutselise dirigendina praegu suhteliselt palju välismaal töötav Kaljuste väidab teadvat, et ise käima lükatud protsessidele on palju raskem leida toetust ning julgustust kui näiteks väljast sisse ostetud muusikaprojektidele.
Nagu ääremärkusena mainib ta, et kohapealset entusiasmi võiks rohkem väärtustada.
«Koostasin Nargen Operale sellise hooaja, et saaks näha, kas tekib mingi vastukaja kas selle järele, mida me pakume, on mingi nõudlus,» räägib dirigent. Täie teadmisega, et projektteatrina kaua ei tegutse.
Emotsionaalne entusiasm kulub kiiresti, kui ta tuge ei saa. Lisaks Kaljustele on praegu asja juures vaid üks poole kohaga asjaajaja ning Eesti Draamateatri ja Tallinna Filharmoonia koostöölahkus.
«Kolm uut lavastust hooaja jooksul nii välja tuua andke andeks, see on päris korralik tulemus,» arvab Kaljuste.
Juulis alustab Nargen Opera suvehooaega Jaan Tätte näitemänguga «Latern», mis etendub Laulasmaa rannametsas. Seejärel tuuakse välja Jaan Krossi «Vastutuulelaev», kuid seda mängitakse juba Naissaarel.
Ikka vastutuult
Augustis toimub saarel ka Nargen festival, kus lisaks näitemängule kõlab muusika Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Kammerorkestri, akordionist Mika Väyryneni ja Marko Matvere esituses.
Kaljuste ise siirdub pärast «Armida» etendusi Rootsi. Muude esinemiste vahel ootab järge John Taveneri ühe teose esiettekanne Kanadas.
Ooper
Joseph Haydni «Armida» (1783)
Nargen Opera, Eesti Draamateatri ja Tallinna Filharmoonia koostööprojekt
Dirigent Tõnu Kaljuste
Osades Mati Turi Aile Asszonyi, Kädy Plaas, Rainer Vilu, Toomas Tohert ja Mati Kõrts
7. ja 8. mail kell 19 Eesti Draamateatris