Keskerakond tahab sundida valitsust vähendama bürokraatiat Eesti-Vene suhetes, põhjendab Ain Seppik seda, miks ta kirjutas laupäeval alla koostööleppele Ühtse Venemaaga.
Ain Seppik: me ei ole Venemaa käepikendus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna parlamendifraktsiooni aseesimees Ain Seppik, miks on teised parteid Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostöö vastu?
Võib-olla ei ole nad seda lepet läbi lugenud, sest neist kellelgi ei ole midagi Vene-Eesti heanaaberlike suhete vastu.
Laupäevast koostöölepet on tauninud isegi mitu mõjukat keskerakondlast.
Oleme demokraatlik partei, kus on 8000 liiget ja kui kõik mõtleksid ühtmoodi, tuleks sealt ära minna.
Aga nagu laupäeval meie volikogus selgus, ei olnud paljud lugenud koostöölepet, küll aga lugesid nad Marko Mihkelsoni Pravda stiilis arvamuslugu. Nii juhtuski, et kõigepealt pandi sildid külge ja siis hakati sisu vaatama.
Kõrvalt vaadates tundub imelik, et võimupartei Ühtne Venemaa sõlmib koostööleppe Eestis opositsiooni vajunud Keskerakonnaga.
Ainult kõrvaltvaatajale. Venemaal pole praegu teist parteid peale Ühtse Venemaa, kes suudab esineda tugevalt üleriigiliselt ja regioonides, mõjutada poliitikat. Eks nemad lähtusid samadest põhimõtetest Keskerakonnal on üleriigiline struktuur, oleme juba pikka aega poliitikas, meil on kogemus ja mõlemad oleme programmilt lähedased. Nemad on paremtsentristid, kes on vasakule sunnitud vaatama ainult ajutiselt, sest vasaktiib on nii nõrk.
Veel müütidest Ühtse Venemaa toetusest Ukraina presidendivalimistel Viktor Janukovitile. Nende parlamendifraktsiooni asejuht Valeri Bogomolov rääkis avameelselt, kuidas Ühtne Venemaa tõepoolest pidas Janukoviti parteiga koostööläbirääkimisi, kuid katkestasid need ja on tänaseks Ukrainast distantseerunud.
On nüüd Vene revanistlikud jõud saanud endale käepikenduse Eestis, nagu hoiatab Isamaaliit?
Ei, kindlasti mitte. See on silt, mis seostub ajaga, kui räägiti imperialistide käsilastest. Meie ei ole kellegi käepikendus. Oleme vaid kogu aeg öelnud, et Eesti-Vene suhtlemine turismis, kaubanduses, kultuuris peaks olema vähema bürokraatiaga.
Vaadake näiteks, kui palju töötab Soome Peterburi peakonsulaadis konsulaarametnikke ja kui palju Eesti omas. Seepärast toetamegi välisminister Kristiina Ojulandi nn weekendi viisa ideed vähese bürokraatiaga ja väikese tasu eest saab viisa kolmeks päevaks.
Kas teie arvates peaks Arnold Rüütel vastama Vene presidendi Vladimir Putini kutsele ja sõitma 9. mai pidustustele Moskvasse?
Keskerakond ei taha siin küll mingeid soovitusi anda, aga ei kujuta ette, et kui kõigi omaaegsete liitlasriikide ja mitte ainult liidrid lähevad, jätab Eesti minemata. Ma usun, et ka president Rüütel sõidab.