/nginx/o/2009/04/03/158560t1hc583.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2020825t1hb388.jpg)
Laupäeval allkirjastatav koostööleping Vene võimuparteiga Ühtne Venemaa on murendamas Keskerakonda, sest mitu partei parlamendifraktsiooni liiget on avaldanud lepingule vastuseisu ja tahavad parteist lahkuda.
Leping Ühtse Venemaaga murendab Keskerakonna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks koostöölepingu opositsionäär, kes julges eile avalikult oma partei vastu minna, on Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Arnold Kimber.
«See leping võib ju olla väga hea, kuid ajastus on täiesti vale,» lausus Kimber. «Sama Vene seltskond, kes Keskerakonnaga sõpruslepingu sõlmib, läheb seejärel Donetskisse, toetama [Ukraina presidendivalimistel] Moskva soosikut Viktor Janukovitit ja see kõik toimub ajal, kui meie välisminister [Kristiina] Ojuland esineb Riigikogus, oran sall demonstratiivselt kaelas.»
Oran värv on Janukoviti vastaskandidaadi, Lääne orientatsiooniga Viktor Jutenko sümbol
Vastumeelsus kasvab
Tänase Postimehe arvamusküljel nimetab Riigikogu väliskomisjoni esimees, respublikaan Marko Mihkelson keskpartei koostöölepet Venemaa presidendi Vladimir Putini nn koduparteiga libedaks teeks.
«Esiteks on selge, et poliitilise ühenduse Ühtse Venemaa puhul ei ole tegemist mitte klassikalise erakonna, vaid Kremli administratsiooni sõnakuuleliku käepikendusega. Nii nagu Kremlis, nii ka Ühtses Venemaas mängivad juhtrolli endiste Nõukogude repressiivorganite kõrged ohvitserid,» kirjutab Mihkelson. «Lõimides ennast Ühtse Venemaaga, tunnustab Keskerakond autoritaarset võimu Venemaal ning agressiivset välispoliitikat naabrite suunas.»
Arnold Kimber ei teinud eile Riigikogus teiste parlamendipoliitikutega suheldes saladust, et Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostöölepe on tema jaoks kui viimane piisk karikasse.
«Kui nad selle alla kirjutavad, lähen ära oma poiste juurde,» rääkis ta soovist lahkuda keskparteist, kuid ei öelnud, kas liitub Reformierakonna või sotsiaalliberaalidega.
Kimberi väitel ei ole ta Keskerakonna fraktsioonis ainus opositsionäär.
«Ma ei ole ühtegi mõttekaaslast ise otsinud, kuid võin kinnitada, et neid on päris mitmeid, kellele see ei meeldi,» lausus Kimber, ent ei soostunud nimetama teiste lepingule vastu seisjate nimesid.
Nii tasub kahtluse alla seada Keskerakonna fraktsiooni liikme Toomas Vareki Postimehele öeldud sõnad, et erakonnas on kõik korras. «Ma kuulen sellest esimest korda teie käest, et mingi vastuseis on seoses lepinguga. Jah, on olnud eriarvamusi, kuid vastu ei ole keegi küll olnud,» rääkis Varek.
Ehkki allikad väitsid, et just Varek on üks Kimberi mõttekaaslastest, lükkas mees ise selle ümber. «Ma olen pigem poolt kui vastu, sest elu nõuab suurriigiga üha elavamat koostööd ning kõnealune leping on kindlasti selle võti, kuid mitte mingil juhul ei tähenda see, et keegi hakkaks meie kodumaad maha müüma,» lausus Varek.
Vilja Savisaar eitas
Toomas Alatalu, parlamendi väliskomisjoni keskerakondlasest liige, tõdes algul, et «parteide koostöö on globaalne nähtus», kuid täpsustas kohe: «Aga alati on küsimus, mis ajahetkel üks või teine leping sõlmitakse. Ja siin on mul eriarvamus.»
Järelikult, Alatalu praegu Keskerakonna ja Venemaa võimupartei koostöölepet ei toeta? «Mina nende asjadega ei tegele ja ei kommenteeri,» vastas Alatalu otsekui diplomaatilist nooti koostades.
Keskfraktsiooni esimees Vilja Savisaar nimetas jutte käärimisest erakonnas kellegi väljamõeldiseks ning süüdistas nende levitamises kadedaid konkurente, kel ei õnnestunud Venemaa liiderparteiga lepinguni jõuda. Mis aga puudutab Kimberit, siis Vilja Savisaare väitel ei olevat ta kunagi kellelegi oma negatiivset hoiakut väljendanud.
«Mina ei tea, mida ta teile rääkis,» ütles Vilja Savisaar.