Teater läheb ooperisse

Dirigent Tõnu Kaljuste (vasakul) ja lavastaja Priit Pedajas eilses proovis Draamateatris Foto: Postimees.ee

Eile algasid Eesti Draamateatris ooperiproovid. Reedel toimub seal Joseph Haydni ooperi «Üksik saar» esietendus. Ent mängitakse vaid kolm korda ja kogu lugu. Järgmine kord võib ehk kunagi tulla üksikul saarel Naissaarel, oletab etenduse dirigent Tõnu Kaljuste.

Rahulikult piipu popsutav teatri kunstiline juht ja tüki lavastaja Priit Pedajas räägib pärast proovi, et koostöö Nargen Operaga, mille Kaljuste asutas suhteliselt hiljuti, on teatrile huvitav väljakutse. Tema sõnul on kulutused ooperižanri eripärasid arvestades mõistlikult tagasihoidlikud. Järgmisel aastal tehakse draamaetenduste vahel koos Nargen Operaga veel kahte Haydni ooperit.

Kõrvatäis tervisemuusikat

Tõnu Kaljuste on viimastel aastatel tõsiselt huvitunud Joseph Haydni loomingust. Dirigent nimetab austerlast fantastiliseks heliloojaks. Ooperi kogemine esitamise kaudu on tal Haydni loomingugammast veel puudu.

Haydni muusika olevat tervislik. «See muusika hoiab puhkuse ajal kelmikalt virgena,» lausub Kaljuste. «Annab minu meelest mingit arusaamatut energiat.»

Draamateatri lavaaugus on proovis 21 muusikut Tallinna Kammerorkestrist. Muusika kostab saali üllatavalt selgesti, kõla on läbipaistvalt õhuline ning lendlev rütmiline helikude toetub barokiajal loodud vundamendile.

Lauljatest on ehk Helen Lokuta kõige rohkem ooperiga kokku puutunud. Kädy Plaas, Mati Turi, Uku Joller ja Rainer Vilu on aga hääled Eesti Filharmoonia Kammerkoorist. Lauldakse eesti keeles, tõlke tegi Maarja Kangro.

Tükk ise räägib lugu üksikule saarele sattunud väikesest seltskonnast. Mehed röövitakse ära, kuid naised arvavad nördinult, et nad lasksid jalga. Nii tervelt 13 aastat. Siis aga tuleb Õnnelik Lõpp ja sillerdav armastus voogab üle lava.

Tõnu Kaljuste selgitustest kumab selge soov mõista anda, et publikule ei lajatata etendusel raske kunsti haamriga, vaid toimub nagu tervistamisseanss.

«See ooper räägib olukorrast, kus me elu tõsiasju mitte teades mõtleme oma peas igasuguseid tõest kaugeid mõtteid,» räägib dirigent. «Omamata eralduses infot, muutume naljakaks.» Kaljuste ei soovinud tänapäevastatud lavastust, nagu neid mitmel pool tehakse – Haydni ajal elati lihtsamate ja selgemate reeglite järgi.

Kui hingata on kerge

«Selle aja inimesed olid teistsugused. Ooperis kajastub tollaseid reegleid, eetilisi tõekspidamisi, ettekujutust aust ja truudusest,» räägib dirigent ja avaldab lootust, et etenduses küündib esile heatahtlikku, otsekui naiivsevõitu puhta meelega inimese maailmatunnetust. Vaatab Priit Pedajase poole. Nad on olulises kokku leppinud. Kaljuste ütleb, et usaldab lavastajat. Too noogutab.

Tõnu Kaljuste naljatleb, et Haydni muusika on siin «kaksteist kilogrammi kergem kui see raskem muusika». Ta naerab. Võrdleb inimese hingamisega, mis võib olla kerge ja raske. Haydni muusika õukonnaooperites hingab kergusega, mis vabastab. Selline ongi tervistav muusika.

Tervisemuusikaga jätkab ka 19. novembril Laulasmaa SPAs Tõnu Kaljuste käe all startiv Joseph Haydni kammermuusika sari, kus novembri ja detsembri nädalalõppudel mängitakse Neeme Punderi ja Harry Traksmani soleerimisel ette kõik helilooja triod ja kvartetid.

Ooper

Joseph Haydn «Üksik saar»

Dirigent Tõnu Kaljuste,

lavastaja Priit Pedajas

Nargen Opera, Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Draamateatri ühisprojekt

29. oktoobril kell 19 ning

30. ja 31. oktoobril kell 20 Eesti Draamateatris