/nginx/o/2013/09/04/2016267t1h4bad.jpg)
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esinumber, endine välisminister Toomas Hendrik Ilves toob oma parteile europarlamendi valimistel ülisuure tõenäosusega võidu, sest tema poolt kavatseb hääletada neljandik kõigist valima minejatest.
Turu-uuringute ASi värske küsitlus näitab, et Ilves on ülivõimsalt eelistatud ka Tallinnas peaaegu iga kolmas valima minev pealinlane plaanib anda hääle sotsiaaldemokraatide esinumbrile.
Ilvese järel on teisel kohal Reformierakonna esinumber Toomas Savi, kelle poolt hääletaks kuus protsenti valima minejatest. Kolmandal positsioonil on keskerakondlane Siiri Oviir viie protsendiga, järgnevad tema parteikaaslased Enn Eesmaa ja Vilja Savisaar nelja protsendiga. Isamaaliitlastel Tunne Kelamil ja Mart Laaril on lootust koguda kolm protsenti häältest.
Juhul kui valijad ei ole pärast arvamusuuringut meelt muutnud, võib Sotsiaaldemokraatlik Erakond saada kaks ning Kesk- ja Reformierakond mõlemad ühe europarlamendi mandaadi. Ülejäänud kaks mandaati jaguneksid Res Publica, Isamaaliidu ja Rahvaliidu vahel, kellest ühel tuleks eurokohast ilma jääda.
Toomas Hendrik Ilvese populaarsus Euroopa Parlamendi valijate hulgas on seletatav ennekõike asjaoluga, et rahvas seab seekord esikohale kandidaatide rahvusvahelise töökogemuse ja asjatundlikkuse euroliidu alal.
Töökogemust nimetas kõige tähtsama valikukriteeriumina 26 ja ELi-alast kompetentsi 24 protsenti, näitas Turu-uuringute ASi analüüs. Pea iga viies valija aga kinnitas, et teeb valiku isiklikust sümpaatiast lähtudes. Selle alusel teevad oma valimisotsuse valdavalt madalama haridusega inimesed, mitte-eestlased ja poliitikast vähem huvituv elanikkond.
Vähem mängivad hääletamisotsuse langetamisel rolli kandidaadi tuntus, tema erakondlik kuuluvus ja tööstaa poliitikuna.
Ilves on tagasihoidlik
Ilves ise jäi eile oma head positsiooni kommenteerides tagasihoidlikuks. «Uurimus on uurimus ja valimised on valimised. Ma ei kuulu nende hulka, kes hakkavad ärplema positiivsete gallupite pärast,» ütles ta. Ilves nentis, et ilmselt on näha valijate soov eelistada neid inimesi, kelle kohta on teada, et nad saavad rahvusvahelisel tasandil hakkama.
Selgitades sotsiaaldemokraatide populaarsust, ütles Ilves, et juba alates 1979. aastast on europarlamendi valimised kujunenud riikides omamoodi usaldushääletuseks parasjagu võimul oleva valitsuse suhtes. Endine välisminister nentis, et küllap on Eestis valijate arvamust mõjutanud asjaolu, et valitsus näib sotsiaalteemade suhtes kurt olevat.
Käsitledes oma kampaaniat, nentis Ilves, et see on olnud positiivse tooniga. «Mõned parteid on püüdnud valijaid hirmutada, aga valijad ütlevad selgelt: me oleme tüdinud negatiivsetest kampaaniatest,» rääkis Ilves.
Eesti juhtiv valimiste asjatundja, poliitikateadlane Allan Sikk nentis Ilvese populaarsust kommenteerides, et just Ilves on see, keda rahvas kõige enam europoliitikaga seostab. «Ilvese isik on väga tähtis faktor. Kui Isamaaliit kõrvale jätta, siis teistel erakondadel ei ole kedagi sellise mastaabiga europoliitikut välja panna,» märkis Sikk. «Reformierakonna europoliitika võrdkuju välisminister Kristiina Ojuland ei kandideeri.»
Võitlus kohtade eest
Kui summeerida valima minejate isikueelistused erakondade kaupa, koguks Sotsiaaldemokraatlik Erakond 28 protsenti häältest. Järgneks Keskerakond 17 ja Reformierakond 12 protsendiga. Rahvaliidu, Res Publica ja Isamaaliidu kandidaadid koguks oma parteile 9 protsenti häältest.
Uuring näitab, et Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on suur tõenäosus võtta kaks mandaati, Kesk- ja Reformierakonnal mõlemal üks mandaat. Ülejäänud kaks mandaati jaguneksid Res Publica, Isamaaliidu ja Rahvaliidu vahel, mis tähendab, et üks neist jääks mandaadita ehk ei pääse europarlamenti.
«Kolme viimase tulemus sõltub viimaste nädalate kampaania edukusest,» sõnas sotsioloog Liisa Talving. «Ilmselt mängib siin muu hulgas rolli [erakonna toetajate] valimisaktiivsus, mille poolest oli juuni alguse seisuga kolmest nimetatud parteist esikohal Isamaaliit.»Talving rõhutas, et kohtade jaotust prognoosides ei saa tähelepanuta jätta, et aktiivseim kampaania on toimunud just viimasel kahel nädalal, mis võib lõpptulemust mõjutada.
Reformierakonna üks peaideolooge Rain Rosimannus oli küsitlustulemuse asjus napisõnaline: «Tibusid loetakse pühapäeval. Hääletatakse siiski jalgadega, see tähendab, et siis on näha, kui palju inimesi valima üldse tuleb ja milline on valimistulemus.»
Ka Res Publica esinumber Urmas Reinsalu arvas, et valimistel käituvad inimsed erinevalt, kui uurimused näitavad. «Ma ei kahtle Res Publica edus,» ütles ta.
Allan Sikk ütles, et tal pole praegu põhjust arvata, et valimisteni jäänud aja jooksul jõuvahekorrad oluliselt muutuks.
Poliitikateadlane avaldas arvamust, et osa erakondi, eriti aga Res Publica pole suutnud toetust hoida paljuski seepärast, et nad on oma kampaania üles ehitanud mitmete keskmiselt tugevate kandidaatide, mitte aga esinumbri peale.
«Kui keegi silma ei paista ja tehakse kampaaniat kõigile, siis valija tähelepanu hajub, ükski ei jää õieti meelde ja asi muutub laialivalguvaks,» ütles Sikk. «Res Publical ei ole Ilvese mastaapi rahvusvahelise töö kogemusega tegijaid ja Res Publica maksabki selle eest lõivu.»
Valimisaktiivsus madalavõitu
Mai lõpus, juuni alguses kinnitas 48 protsenti valimisõiguslikest kodanikest oma kavatsust 13. juunil valima minna.
«Et tegelik aktiivsus on esialgsest hinnangust harilikult madalam, siis reaalne aktiivsus kujuneb nähtavasti sarnaseks Põhjamaadega, kus europarlamenti on viimastel kordadel valinud ligikaudu kolmandik hääleõiguslikest,» ennustas Talving.
Tema sõnul lähevad suurima tõenäosusega valima vanemad inimesed, kõrgema hariduse ja keskmise või kõrgema sissetulekuga inimesed, piirkondlikus lõikes pealinlased.
Valimisaktiivsus tõotab kõrgeim tulla sotsiaaldemokraatide valijaskonnas ja madalaim, nagu ka varasematel kordadel, erakondliku eelistuseta inimeste hulgas.
Rohkem kui iga neljas hääleõiguslik kodanik polnud möödunud nädalaks veel otsustanud, kas võtab valimistest osa.
Turu-uuringute ASi küsitlus leidis aset 21. maist 2. juunini intervjuude vormis. Valimisse kuulus 1003 vastajat vanuses 1574 aastat, valimisealisi kodanikke oli neist 777.