Tatikat meenutavale teeseenele on omistatud tervistavat mõju, kuid eelkõige on hapukas teeseenejook janukustutaja, mida köögilaualt käepärane võtta.
Teeseenejook kui janukustutaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eneli Käger Harjumaalt kasvatab teeseent köögilaual kolmeliitrises purgis eelkõige joogi pärast, mis on hapukasmagusa maitsega ja kergelt gaseeritud. «Milleks osta Coca-Colat, kui janukustutaja on omast käest,» lausub Käger, kelle lapsed samuti joogist lugu peavad.
«Mul on see juba kolmas teeseen,» räägib Käger. «Esimese tõin umbes 14 aastat tagasi, aga kui 90ndatel suhkur talongiga oli, siis sai seen suhkrupuudusel ära hävitatud.»
Nüüd on seen uuesti majas. Mitte nostalgia, vaid ikka hea maitse pärast, kinnitab Käger.
Tegelikult on neid maagilise omadusega seeni liikvel kolm. Lisaks teeseenele, mis meenutab vedelikus ulpivat tatikat, tuntakse kaht riisi meenutavat seent, millest esimest, tiibeti piimaseent, kasvatatakse piimas, ning teist koos suhkru ja rosinatega vees. Kägeri meelest on kõige kergem hooldada siiski teeseent.
Teeseen toitub suhkrust
Teeseen ujub purgis tavalise magusa tee sees, aga osa inimesi hoiab seda lihtsalt suhkruvees. Suhkur on teeseene eluks igal juhul vajalik.
«Mina keedan tavalisest mustast teest magusa tee, klaasi tee kohta panen ühe teelusikatäie suhkrut. Vahel on seenel ka vedanud ja on saanud toituda meeveest,» räägib Käger. Jahutatud tee tuleb ettevaatlikult mööda purgi seina purki kallata, kui vedelik läheb otse seene peale, ei saa see keskelt kasvada.
Kägeri sõnul omandab seen tee värvi - nii et mida kangem tee, seda tumedam seen. Kasvades võtab kihiline seen anuma kuju, mille sees ta on.
Seene jaotamine
Seene jaotamiseks eemaldab Käger kihid, mis kasvavad peale poole juurde. Pealmised kihid on heledamad, alumised ehk vanemad tumedamad. Eraldatud kihid hakkavad omakorda uusi kihte peale kasvatama.
Umbes kord kuus tuleks puhtaks pesta nii seen kui ka anum, mille sees see kasvab.
Seenele ei meeldi otsene päikesevalgus, samuti ei tohi purgile kaant peale panna. Talvel võib purk päris katteta olla, suvel aga tuleks sellele äädikakärbeste hirmus riie peale laotada.
Kui seen on väike, kulub joogi valmimiseks kolm kuni neli päeva, suurema ja paksema seene puhul läheb asi kiiremini ja jooki võib tarvitada juba järgmisel päeval. «Kui ei jõua valmis jooki korraga ära juua, siis olen pannud joogi pudeliga külmutuskappi,» selgitab Käger.
Lapsepõlvest mäletab ta, et tugevasti käärima läinud teejooki enam ei joodud, sellega pesi vanaema oma jalgu. Ilmselt sellepärast, et teeseene vedelik hävitab ka jalaseent. Muide, teeseene raviomadused pidavat ilmnema vähemalt nädalavanuses seenejoogis.
Käger on lahkesti nõus oma teeseent teistega jagama.