Tosool on vaid üks ja­hu­tus­ve­de­li­kest

Ka auto­töö­ko­da­de spet­sia­lis­tid ei os­ka tar­bi­ja­te­le ala­ti vas­ta­ta, mis on tosool ja mis ja­hu­tus­ve­de­lik. Ja­hu­tus­ve­de­lik on si­se­põ­le­mis­moo­to­ri­tes ka­su­ta­ta­va ja­hu­ta­va ve­de­li­ku kor­rekt­ne ees­ti­keel­ne väl­jend.

Tosool A-40M on Ve­ne standar­di GOST 28084-89 järg­ne ja­hu­tus­ve­de­li­ku ni­me­tus. Sõ­na «tosool» ka­su­ta­mi­ne ja­hu­tus­ve­de­li­ku ase­mel on meil Ees­tis veel en­di­se NSV Lii­du ajast ka­su­tu­se­le jää­nud kee­le­ru­di­ment.
Tosool A40M on aga üks pal­ju­dest ja­hu­tus­ve­de­li­ke mar­ki­dest. Ka­su­ta­des ära ost­ja­te tead­ma­tust, müüak­se Ees­tis tosooli ni­me all ka kait­se­oma­dus­te­ta, heal ju­hul vaid kül­mu­mis­kind­lat ve­de­lik­ku (ta­va­li­selt –40 oC). Pal­jud siin müü­da­vad nn tosoolid ei täi­da min­geid nüüdisaeg­se­te­le ja­hu­tus­ve­de­li­ke­le esi­ta­ta­vaid teh­ni­li­si nõu­deid ning ei so­bi te­ge­li­kult auto­de­le. Ost­jaid mee­li­ta­tak­se vaid ma­da­la hin­na­ga.

Tänapäevane antifriis

Tei­ne se­ga­dust te­ki­tav sõ­na on an­ti­friis (ingl k antifreeze – kül­mu­mis­vas­ta­ne), mis oli nõu-­ko­gu­de ajal eba­õn­nes­tu­nult ka­su­tu­se­le võe­tud ja­hu­tus­ve­de­li­kuks ka­su­ta­ta­va baas­aine monoetüleenglükooli (il­ma ma­nus­te­ta ja­hu­tus­ve­de­li­ku) ni­me­tus, mis kait­ses ainult kül­mu­mi­se vas­tu. Se­da ka­su­ta­ti ena­mas­ti sõ­ja­töös­tu­ses ja põl­lu­ma­jan­du­ses, ku­na pol­nud pii­sa­valt vas­ta­vaid kor­ro­sioo­ni­kait­se ma­nu­seid.

Tä­na­päe­va­seid an­ti­frii­se ei to­hi se­gi aja­da nn ve­ne ku­na­gis­te «an­ti­frii­si­de­ga». Lää­ne­maa­il­mas ni­me­ta­tak­se ja­hu­tus­ve­de­li­ku kont­sent­raa­te sõ­na­ga «antifreeze» või «antifreeze/engine coolant» ning val­mis ja­hu­tus­ve­de­lik­ke ni­me­ga «engine coolant».

Tänapäeva auto­des ka­su­ta­ta­vad ja­hu­tus­ve­de­li­kud on ena­mas­ti monoetüleenglükooli baa­sil (al­ter­na­tiiv on propü-leenglükool). Sel on ve­si­la­hu­ses head kül­ma­kait­se- ja soo­jus­üle­kan­de oma­du­sed, mis ta­ga­vad kii­re ja­hu­ta­mi­se (sealt ka ni­me­tus) ning kait­se pa­ka­se vas­tu (olu­li­ne vaid meie klii­mas).

Pa­ra­ku on ni­me­ta­tud aine vä­ga kor­ro­dee­riv. See­pä­rast li­sa­tak­se sel­le­le eri­ne­vaid ma­nu­seid, et kaits­ta süs­tee­mi kor­ro­sioo­ni­kah­jus­tus­te eest. Auto­töös­tu­se tor­mi­li­se aren­gu­ga on ja­hu­tus­süs­tee­mid muu­tu­nud väik­se­maks, õhe­maks, ve­de­li­ke ring­le­mi­se kii­rus tõus­nud mi­tu kor­da, töö­tem­pe­ra­tuur kerki-nud ning ka­su­tu­se­le on võe­tud uusi kerg­me­tal­le (alu­mii­nium, mag­nee­sium jt su­la­mid). Sel­le­pä­rast on avar­du­nud ka ja­hu­tus­ve­de­li­ke va­lik.

Ma­nu­sed on üle ela­nud mi­tu põlv­kon­na­va­he­tust. Loo­bu­tud on kesk­kon­na- ja ter­vi­se­oht­li­kest nit­ri­ti­test, nit­raa­ti­dest, amiinidest ja fos­faa­ti­dest, mis on en­di­selt ka­su­tu­sel Ve­ne­maa pä­rit­olu ja­hu­tus­ve­de­li­kes. Ka GOST-stan­dard on üle-eel­mi­se põlv­kon­na ret­sep­tuu­ri­ga.

Kui ja­hu­tus­süs­tee­mi­des ha­ka­ti ka­su­ta­ma alu­mii­niu­mi su­la­meid, tu­lid ma­nus­te­na ka­su­tu­se­le si­li­kaa­did: 1980. aas­ta­test ku­ni 2000. aas­ta­ni. Sel­le­pä­rast ni­me­ta­tak­se neid ja­hu­tus­ve­de­lik­ke si­li­kaa­dibaa­si­lis­teks.

Vii­ma­se põlv­kon­na ja­hu­tus­ve­de­li­ke ma­nu­sed on ju­ba or­gaa­ni­list pä­rit­olu. Nen­de abil on ol­nud või­ma­lik pi­ken­da­da ja­hu­tus­ve­de­li­ke kasutusvälpa viie ja ena­ma aas­ta­ni.

Pikendada kasutusaega

Mõ­ned auto­toot­jad ni­me­ta­vad neid ja­hu­tus­ve­de­lik­ke ise­gi elu­aeg­se­teks, kui­gi ve­de­li­ke toot­jad se­da ei kin­ni­ta.
See­ga on meie tu­rul müü­da­vad ja­hu­tus­ve­de­li­kud eri­ne­va­test põlv­kon­da­dest. Sel­lest läh­tu­valt on neis ka eri­ne­vad ma­nu­sed. Ru­si­ka­ree­gel eri­ne­va­te ja­hu­tus­ve­de­li­ke se­ga­mi­se koh­ta on järg­mi­ne: kui ka­su­ta­tak­se 50% kont­sent­raa­di ve­si­la­hust, mil­le kül­mu­mis­tem­pe­ra­tuur on um­bes –36 oC, võib li­sa­da 10% mis ta­hes muud ja­hu­tus­ve­de­lik­ku. Kui kont­sent­rat­sioon on ma­da­lam, to­hib li­sa­da veel­gi vä­hem.
Mis juh­tub siis, kui li­sa­tak­se roh­kem? Ku­na ma­nu­sed või­vad ol­la eri­ne­vat pä­rit­olu, jääb nen­de kont­sent­rat­sioon eba­pii­sa­vaks ning ja­hu­tus­ve­de­lik ei oma min­git kor­ro­sioo­ni­kait­se­list toi­met.
Ju­hiks tä­he­le­pa­nu, et juh­ti­vad ja­hu­tus­ve­de­li­ke toot­jad näe­vad et­te kind­lad vahe-tusvälbad. Ja­hu­tus­ve­de­lik­ku tu­leb va­he­ta­da: tosooli igal aas­tal, si­li­kaa­ti­debaa­si­list üle ka­he aas­ta ja or­gaa­ni­lis­tel ma­nus­tel ja­hu­tus­ve­de­lik­ku üle viie aas­ta.
Se­da põh­ju­sel, et ma­nu­sed am­men­du­vad ning moo­tor hak­kab si­se­mi­selt kor­ro­dee­ru­ma, mis võib põh­jus­ta­da moo­to­ri üle­kuu­me­ne­mist, um­mis­tu­mist ning vee­pum­ba, ter­mos­taa­di, lõd­vi­ku­te, ra­diaa­to­ri ja teis­te osa­de pu­ru­ne­mi­st. Vii­mas­te re­mont on kal­lis, si­se­mist kor­ro­sioo­ni saab aga «ra­vi­da» vaid uute va­ru­osa­de­ga.

Autor on Aspokem Ees­ti ASi müü­gi- ja tu­run­dus­juht
Bal­ti­ku­mis