Vaher: me oleme mõistlike reeglite riik

Ken-Marti Vaher Foto: Toomas Huik / Postimees

Siseminister Ken-Marti Vaher  selgitab intervjuus Postimehele, miks politsei liiklusjärelevalves raskematele rikkumistele keskendub ja nende eest suuremaid trahve määrab.

Inimesed on jaotunud kaheks, ühed leiavad, et Eesti on trahviriik, teised, et see on selge liialdus. Kuidas minister asja kommenteerib?

Trahviriiki puudutav väide on minu meelest tühipaljas sõnakõlks, millel pole all mingit faktoloogiat. Tegelikkus ütleb, et alates eelmise aasta algusest oleme tugevdanud liiklusjärelevalvet ja viinud fookuse veelgi enam rasketele rikkumistele eesmärgiga vähendada hukkunute ja vigastatute arvu.

Selle tulemuseks on praegu kõigi nende näitajate kukkumine. Paljudes liiklusõnnetustes on sageli õnnetusest palju rohkem tahtlikku liiklusrikkumist. Selliste rikkumiste eest peab politsei kodanikke kaitsma. Politsei ei ole meil mingi trahvimasin, vaid nende tegevuse siht on säästa elusid.

Kas seda juttu toetab ka mõni arv?

Toetab. Näiteks liiklusväärtegude arv 2008. aastal versus 2013. aastal. Kui viis aastat tagasi oli meil seitsme kuuga registreeritud liiklusväärtegude arvuks ligikaudu 160 000, siis sel aastal umbes 65 000. Me ei saa kuidagi rääkida, et meil oleks mingigi suundumus ebamõistlikule trahvimisele, või väita, et politsei nii käituks.

Täpselt vastupidi – politsei tegevus on läbimõeldum ja lähtub riskipõhisest analüüsist. Riik on mõistlik ka siis, kui liikleja käitub ebamõistlikult. Ehk siis – mõistlik riik lähtub enamuse huvist ehk nende huvidest, kes liikluseeskirja ei riku.

Trahvid on samas ju muutunud karmimaks?

Jah, karistuspraktika on alates eelmise aasta algusest muutunud selgelt karmimaks. Politsei suunab üha enam ressursse rasketele, mitte pisirikkumistele. Seda tõendab ka statistika. Kõik rahatrahvid inimelu enim ohustavate rikkumiste eest – need on joobes sõit, turvavarustuse eiramine, suured kiiruseületamised – on suurenenud keskmiselt umbes 30 protsendi võrra.
Nii et kergemad rikkumised politseid väga ei huvita.

Huvitavad ikka. Aga väiksemate rikkumiste puhul võivad inimesed sageli pääseda vaid hoiatusega, sest keskenduda tuleb inimelu ohustavale ehk rasketele juhtumitele. Politseinikul on alati kaalutlusõigus.

Ta otsustab lähtuvalt inimese süüst, tema rikkumiste ajaloost ja loomulikult sellest, kas inimene saab oma eksimusest aru või mitte. Kergemate rikkumiste ja õiguskuulekate kodanike puhul võib sageli olla mõistlik ja piisav pigem hoiatamine ning asjalik vestlus.

Kriitikud ütlevad trahvide arvu vähenemise peale, et kaadrit kaotavas politseis pole enam piisavalt inimtööjõudu, keda liiklusjärelevalvesse saata. Kõige tuntum näide oli vahepeal pikalt politseinikuta olnud Lihula ja selle ümbrus.

Politseinike arv patrullides on tegelikult isegi suurenenud. Selle aasta keskmine patrullide arv on suurenenud eelmise aasta 92-lt sel aastal 95-le. Nii et see väide ei vasta tõele.

On arusaam, et politsei peab trahvidega täitma riigieelarvet. Selles väites on ka terake tõtt, sest trahvidest planeeritakse eelarvesse alati mingi arv, see on riigi tulubaasi prognoosimise üks osa.

Kuidas meil selle arvu täitmisega aastate lõikes läinud on?

Selle aasta trahvide summa on suurem kui 2011 ja 2010. Kasv on tulnud raskemate rikkumiste pealt, sest trahvid on suurenenud. Selle aasta summa, mis trahvidest koguneb, on umbes 11 miljoni euro ligi. Meil registreeritakse aastas ligikaudu 200 000 väärtegu ja nendest umbes 75 protsenti on seotud liiklusega.

Ma kordan, politsei ei ole kindlasti trahvimasin, vaid politsei ülesanne on tagada liikluses rahu ja mõistlik sõidukiirus. Rohkem kui kolmandiku liiklusõnnetuste põhjuseks on vale sõidukiirus. Turvavarustuse kontroll on samuti tähtis, sest turvavarustuse eiramine toob kaasa surma – üle 50 protsendi surmaga lõppenud õnnetustes oli nii, et hukkunu ei kasutanud turvavööd.

Kuidas suhtuda väitesse, et mujal maailmas ei peeta 15 km/h suurust kiiruseületust märkimisväärseks rikkumiseks ja üldiselt selle kiiruseületamise eest ei karistata.

See on puhtalt emotsionaalne väide. Millele see tugineb? Sõidukiiruse puhul oleme tavaline Euroopa riik, 90 kilomeetrit piirkiiruseks üherajalistel teedel on täiesti mõistlik ja kehtib kogu Euroopas.