Liikluskaristused vähenesid tuhandetes

Illustratsioon: Pm

Politsei määratud liiklustrahve analüüsides nähtub, et sama liiklusrikkumise eest võib Eesti eri regioonides saada oluliselt erinevalt karistada.

Näiteid on mitmeid – näiteks pääseb turvavarustuse mittekasutamise eest Lääne prefektuuris umbes poole väiksema trahviga kui mujal Eestis. Samamoodi ollakse Lääne ja Ida prefektuuris kohati tunduvalt leebemad kiiruseületajate trahvimisel.

Ning ehkki elanikkonna jõukust arvestades eeldaks joobes juhtimise eest kõige suuremaid trahve Põhja-Eestis, siis kohati edestab siin selles arvestuses kõiki «vaesem» Lõuna-Eesti.

See on lühikokkuvõte Postimehe analüüsist, mis puudutas politseis mullu ja tänavu seitsme kuuga tehtud liiklusrikkumiste eest määratud karistusi.

Politsei- ja piirivalveamet peab taolist regioonide karistuspraktika erinevust igati normaalseks. «Keskmiste trahvisummade erinemine prefektuuride lõikes on näide sellest, et kindlaid trahvisummasid, mida konkreetse rikkumise eest määrata, politseinikele ette kirjutatud ei ole,» ütleb liiklusjärelvalvetalituse juht Riho Tänak.

Tema sõnul annab erinev karistusparktika võimaluse lähtuda trahvide määramisel piirkonna eripäradest ja hetkel kõige kriitilisematest probleemidest. «See võimalus on prefektuuridel siiani olnud ning ei ole ka plaanis seda muuta. Ka väikses Eestis leiab nii liiklusoludes kui liiklejate käitumises eripärasid. Seepärast tolereerime ka mitmekümneprotsendilisi erinevusi määratavate trahvide keskmistes.»

Liiklustrahvide suurust ajendas Postimeest analüüsima vandeadvokaat Leon Glikmani hiljutine arvamusartikkel, kus ta võrdles Eestit trahviriigiga. Analüüsist selgub, et aastate lõikes on trahvide koguarv Eestis siiski kordades langenud.

Sellega oponeerib ka politsei. «Liiklusjärelevalves määratavate karistuste arv on aastatega langenud nii drastiliselt, et «trahviriigist» rääkida ei näi õige,» ütleb Tänak.

Tema sõnul ollakse liiklusjärelevalve mahtu aastaga küll suurendatud, kuid trahve määrab politsei ca kolmandiku võrra vähem. Muutus, mis on oluliselt vähendanud karistuste üldarvu, puudutab väiksemate rikkumiste korral määratavaid hoiatusi.

«Oleme tuntavalt vähendanud hoiatuste vormistamist kirjaliku otsusena, kuna väiksema rikkumise puhul on vestlus sama mõjus. Säästetud aega kasutame ohtlikumate rikkumistega tegelemiseks. Kui 2011. aastal vormistati kirjalikult ligi 32000 hoiatust, siis 2013. aasta jooksul seni alla viie tuhande.»

Pikemalt loe karistuspraktikaga seonduvast Postimees Plussist või Postimehe paberlehest.