Kiivet: arstide lahkumine on paratamatus, millega tuleb kohaneda

Raul-Allan Kiivet 1960-2021. Foto: Liis Treimann.

Meditsiinitudengite arvu kasvatamiseks tuleb raha leida iga hinnaga, sest vastupidine otsus oleks äärmiselt lühinägelik, leiab Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet.

Miks tuleks meditsiinitöötajate koolitustellimust tõsta järk-järgult, mitte ühekorraga, kuigi vajadus seda eeldaks?
Kohe hoobilt kahekordistamiseks pole ei õppejõude ega vajalikku infrastruktuuri. Samm-haaval (viie aastaga) koolitusarvu suurendamisel on võimalik mõlemat planeerida ja kasvatada.

Mis juhtub juhul, kui haridus- ja teadusministeerium ei nõustu meditsiinitöötajate koolitusmahtude suurendamiseks lisaraha leidma?
Mitte-suurendamisel ega soovitust väiksemas mahus suurendamise jaoks ei ole ühtki põhjendust ja nii lühinägelikku otsust HTM ei tee.

Kas sotsiaalministeeriumi välja pakutud arstide ja õdede koolitusmahtudest piisab, kui arvestada, et osa meditsiinitöötajatest endiselt lahkub Eestist?
Siin on suur vahe arstide ja õdede koolitusvajaduse osas. Arstide puhul on põhiküsimus hoida nende arvu tänasel tasemel ja pakutud kasvu korral on lootus, et lahkumist suudetakse kompenseerida. Õdede osas on eesmärgiks õdede arvu kasvatada ja selleks peaks kasvutempo olema järgmised viis aastat kolm korda kiirem - mitte 7-8 protsenti, vaid 20 protsenti aastas.

Kas on paratamatu, et mingi osa siin välja koolitatud meditsiinitöötajatest läheb ära?
Jah, muidugi on lahkumine Eesti jaoks paratamatu. Selleks me Euroopa Liitu läksimegi, et kõigil oleks võimalus oma töö- ja elukohta valida. Lahkumisega tuleb harjuda ja sellega kohaneda. Senised arstide ja õdede koolitusarvud olid saadud ainult Eesti vajadusi arvestades, nüüd on arvesse võetud viimase viie aasta lahkumised ning praegu töötavate õdede ja arstide vanusjaotused.